EFP pressiteade: Kuidas mõõta digiteerimise kvaliteeti? Eestis on koolitamas tippspetsialist Don Williams

Selle aasta kevadel kinnitati riiklik tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ ning varsti on Eestis algamas suuremahulised kultuuripärandi digiteerimisprojektid. Selles olukorras tuleb küsida, kuidas üldse hinnata digiteerimise kvaliteeti, ning tarvis on, et nii digiteerijatel kui digiteerimisteenuse tellijatel oleks teadmised kultuuripärandi digiteerimisel saadavate kujutiste parameetrite kohta. Neil põhjustel on MTÜ Eesti Fotopärand kutsunud Eestisse koolitama digiteerimise tippspetsialisti Don Williamsi. Continue reading “EFP pressiteade: Kuidas mõõta digiteerimise kvaliteeti? Eestis on koolitamas tippspetsialist Don Williams”

Digiteerimise kvaliteedi teemalised üritused oktoobris

Oktoobri keskel tuleb MTÜ Eesti Fotopärand kutsel ja Kultuuriministeeriumi, Hasartmängumaksunõukogu ja Balti-Ameerika Vabaduse Fondi toetusel Eestisse digiteerimise kvaliteedi teemal koolitama maailmatasemel pildindusspetsialist Don Williams (CV), kes on üks USA föderaalsete asutuste digimisjuhendi (FADGI guidelines) autoritest.

Kavas on 3 üritust. Continue reading “Digiteerimise kvaliteedi teemalised üritused oktoobris”

Autoriõigusliku seisundi deklaratsioonide eestikeelne tõlge

Digitaalselt kättesaadavaks tehtud kultuuripärandit saab hakata tähistama ka eesti keelde tõlgitud autoriõigusliku seisundi deklaratsioonidega.

Mittetulundusühingute Eesti Fotopärand ja Wikimedia Eesti eestvedamisel on inglise keelest eesti keelde tõlgitud üle-euroopalise kultuuripärandiportaali Europeana ja Ameerika Digiraamatukogu (DPLA) loodud autoriõigusliku seisundi deklaratsioonid, mille eesmärk on standardsel moel tähistada ja selgitada digiteeritud kultuuripärandiobjektide autoriõiguslikku seisundit ning teoste taaskasutamisvõimalusi.

Juba aastaid on toimunud ja lähematel aastatel peaks veelgi intensiivistuma kultuuripärandi digiteerimine, mille eesmärk on kultuuripärand paremini kättesaadavaks teha ning uude ringlusse, sh taaskasutusse suunata. Samas takistab digiteeritud kultuuripärandi taaskasutamist väga sageli just õiguslik segadus, kuivõrd korrektselt on fikseerimata teoste autoriõiguste staatus. Continue reading “Autoriõigusliku seisundi deklaratsioonide eestikeelne tõlge”

Martin Jürgens: “What is (and what isn’t) a photograph today?”

MTÜ Eesti Fotopärand ja Tallinna Fotokuu esitlevad:

Martin Jürgensi avalik loeng 

“What is (and what isn’t) a photograph today?”

30.09.2017 kl 14.00 Telliskivi Loomelinnaku Roheline saal. Inglise keeles, järelvaadatav Fotokuu Vimeo-lehel. Kestus 54 min.

Viimase paari kümnendi jooksul on erinevate (digi)trükitehnoloogiate kasutamine kaamerapõhiste kunstiteoste loomisel hüppeliselt kasvanud ning taolised fotod moodustavad olulise osa Eesti kunstimuuseumide, galeriide ning erakollektsioonide fotokogudest. Samal ajal on digifotograafia võidukäik muutmas sellised fototeosed näiliselt surematuks: digitaalsel kujul tagatise olemasolu ja reprodutseeritavus annavad teose materialiseerumise vormidele omajagu mänguruumi ning ainelise säilitamise küsimused jäävad tagaplaanile.

Eesti Fotokunstimessi raames toimunud loeng tõstatas esmakordselt Eestis arutelu lähima paarikümne aasta jooksul loodud fototeoste säilivuse üle. Valdkonna tippspetsialisti, Amsterdami Rijksmuseumi fotokonservaator Martin Jürgensi abiga saadi aimu digitrükitehnoloogiate mitmekesisusest ja fototeoste tundlikkusest keskkonnamõjurite suhtes, eesmärgiga tagada Eesti mäluasutustes leiduva ning tulevikus kogutava kaasaegse fotopärandi pikaajaline säilimine. Arutleti selle üle, mis toimub kaasaegse fototeosega näituse eel, selle ajal, ja siis, kui näitus on lõppenud ning teosed naasevad galerii, muuseumi või arhiivi riiulile.

Lisaks fotoajaloole on Jürgens oma uurimistöödes keskendunud uuema fotopärandi tuvastamise, säilitamise ja eksponeerimisega seotud küsimustele, millega ei ole varem laiemalt tegeletud. Getty muuseumi stipendiumi toetusel ilmus 2009. aastal Jürgensi sulest raamat “The Digital Print. Identification and Preservation”, mis on viimastel aastatel olnud aluseks kaasaegse fotograafia materjalipõhisel lahtimõtestamisel ja säilitusmeetodite väljakujundamisel üle maailma. Lisaks raamatule aitab erialaspetsialiste digitrüki valdkonnas orienteerumisel Jürgensi äsja avaldatud kodulehekülg the-eye.nl.

Täname: Tallinna Fotokuu, Rijksmuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Kolleegium (BAAK), Annika Räim, Martin Jürgens.

Digitrüki säilitamise õpituba Kumus 27.-29.09

27.-29. septembrini 2017 toimus Kumus koolitus “Identification and Preservation of Digital Prints“, mida juhendas Rijksmuseumi fotokonservaator Martin Jürgens. Siinsete mäluasutuste spetsialistidel avanes esmakordselt võimalus tutvuda viimase 30 aasta jooksul toimunud arengutega fotograafias ja trükitehnoloogias ning saada põhjalik ülevaade digitrükimenetlustele sobilikest säilitusmeetoditest. Et Kumu kaasaegse kunsti kogus leidub hulgaliselt viimastel aastakümnetel loodud kaamerapõhiseid teoseid, oli koolituse toimumispaik väga sobilik selliste teoste säilivuse problemaatika üle arutlemiseks.

Loengud trükitehnoloogiatest, nende tuvastamisest ja säilitamisest vaheldusid praktiliste ülesannetega, mis seisnesid digitrükimenetluste mikroskoobi all vaatlemises ja tuvastamises. 20 osavõtja seas oli nii konservaatoreid, kuraatoreid kui fotokoguhoidjaid Eestist, Itaaliast, Soomest ja Lätist. Koolitusest osavõtnutele jagati loengumaterjalide kõrval ka mitmesuguseid (sh online) tabeleid, skeeme ja platvorme, mille abil on võimalik fotokogudes leiduvaid trükimenetlusi kindlaks teha ning seeläbi ka paremini säilitada. Erialaspetsialiste aitab digitrüki valdkonnas orienteerumisel kindlasti ka Jürgensi äsja avaldatud kodulehekülg the-eye.nl. Lisaks alustasid MTÜ Eesti Fotopärand liikmed koolitusest inspireerituna printimismenetluste eestikeelse sõnastiku koostamist, mille saab edaspidi mäluasutuste üleselt eestikeelse sõnavara rakendamisel aluseks võtta.

Intensiivsele koolitusele järgnes Martin Jürgensi tasuta avalik loeng “What is (and what isn’t) a photograph today?”, mis keskendus laiemalt tänapäeval loodava fotokunsti olemusele ja säilitamisele. Loeng toimus Tallinna Fotokuu raames Eesti Fotokunstimessil Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis laupäeval, 30. septembril 2017 kell 14.00, ning seda oli kuulama tulnud saalitäis (foto)kunstnikke, -ajaloolasi, kuraatoreid jt huvilisi.

Suur tänu kõigile osalistele!

Digitrükimenetluste tuvastamine mikroskoobi all, Martin Jürgensi juhendamisel. Foto: Kadi Sikka

Koolituse korraldasid MTÜ Eesti Fotopärand ja Eesti Kunstimuuseum. Loeng toimus tänu Tallinna Fotokuu ja Eesti Fotokunstimessi toetusele.

Täname: Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Kolleegium (BAAK), Tallinna Fotokuu, Annika Räim, Martin Jürgens, Rijksmuseum.

Loeng “What is (and what isn’t) a photograph today?”

MTÜ Eesti Fotopärand ja Tallinna Fotokuu esitlevad:

Martin Jürgensi avalik loeng

“What is (and what isn’t) a photograph today?”
30.09.2017 kl 14.00 Telliskivi Loomelinnaku Roheline saal. Inglise keeles, sissepääs tasuta.

Viimase paari kümnendi jooksul on erinevate (digi)trükitehnoloogiate kasutamine kaamerapõhiste kunstiteoste loomisel hüppeliselt kasvanud ning taolised fotod moodustavad olulise osa Eesti kunstimuuseumide, galeriide ning erakollektsioonide fotokogudest. Samal ajal on digifotograafia võidukäik muutmas sellised fototeosed näiliselt surematuks: digitaalsel kujul tagatise olemasolu ja reprodutseeritavus annavad teose materialiseerumise vormidele omajagu mänguruumi ning ainelise säilitamise küsimused jäävad tagaplaanile.

Eesti Fotokunstimessi raames toimuv loeng tõstatab esmakordselt Eestis arutelu lähima paarikümne aasta jooksul loodud fototeoste säilivuse üle. Valdkonna tippspetsialisti, Amsterdami Rijksmuseumi fotokonservaator Martin Jürgensi abiga saadakse loengu kaudu aimu digitrükitehnoloogiate mitmekesisusest ja fototeoste tundlikkusest keskkonnamõjurite suhtes, eesmärgiga tagada Eesti mäluasutustes leiduva ning tulevikus kogutava kaasaegse fotopärandi pikaajaline säilimine. Kavas on arutleda selle üle, mis toimub kaasaegse fototeosega näituse eel, selle ajal, ja siis, kui näitus on lõppenud ning teosed naasevad galerii, muuseumi või arhiivi riiulile.

Lisaks fotoajaloole on Jürgens oma uurimistöödes keskendunud uuema fotopärandi tuvastamise, säilitamise ja eksponeerimisega seotud küsimustele, millega ei ole varem laiemalt tegeletud. Getty muuseumi stipendiumi toetusel ilmus 2009. aastal Jürgensi sulest raamat “The Digital Print. Identification and Preservation”, mis on viimastel aastatel olnud aluseks kaasaegse fotograafia materjalipõhisel lahtimõtestamisel ja säilitusmeetodite väljakujundamisel. Lisaks raamatule aitab erialaspetsialiste digitrüki valdkonnas orienteerumisel Jürgensi äsja avaldatud kodulehekülg the-eye.nl.

Täpsem info Fotokuu programmist.

Üritus Facebookis.

Digitrüki säilitamise õpituba 27.-29.09 Kumus

Viimase paari kümnendi jooksul on erinevate (digi)trükitehnoloogiate kasutamine kaamerapõhiste kunstiteoste loomisel hüppeliselt kasvanud ning taolised fotod moodustavad olulise osa Eesti muuseumide, galeriide ning erakollektsioonide fotokogudest. Samal ajal on digifotograafia võidukäik muutmas sellised fototeosed näiliselt surematuks: digitaalsel kujul tagatise olemasolu ja reprodutseeritavus annavad teose materialiseerumise vormidele omajagu mänguruumi ning ainelise säilitamise küsimused jäävad tagaplaanile.

Peagi avaneb kaasaegse fotoga tegelevate mäluasutuste spetsialistidel ainukordne võimalus osaleda kolmepäevasel digitrüki säilitamise koolitusel “Identification and Preservation of Digital Prints“, mida juhendab Rijksmuseumi fotokonservaator Martin Jürgens. Ingliskeelset koolitust, mis leiab aset 27.-29.09.2017 Kumus, korraldavad MTÜ Eesti Fotopärand ja Eesti Kunstimuuseum. Õpitoas antakse ülevaade viimase 30 aasta jooksul toimunud arengutest fotograafias ja trükitehnoloogias ning tutvustatakse digitrükimenetlustele sobilikke säilitusmeetodeid.

Martin Jürgensi uurimisvaldkonda kuuluvad nii ajalooline kui kaasaegne fotograafia, sh digitrükk – neil teemadel on ta esinenud loengutes ja õpitubades üle maailma. Getty muuseumi stipendiumi toetusel avaldas Getty Konserveerimisinstituut 2009. aastal Jürgensi sulest raamatu “The Digital Print. Identification and Preservation”. Lisaks raamatule aitab erialaspetsialiste digitrüki valdkonnas orienteerumisel Jürgensi äsja avaldatud kodulehekülg the-eye.nl.

Täpsema info leiab koolituse kavast:

Osavõtutasu sisaldab kohvipause ja lõunaid (28.-29.09) ning on MTÜ Eesti Fotopärand ja BAAK liikmetele 70 eur, teistele 90 eur.  Registreerimine toimub kuni 6.09.2017 k.a. registreerimisvormi kaudu. Osalejate arv on piiratud, valituks osutunuid teavitatakse hiljemalt 8.09.2017.

Lisaks koolitusele esineb Martin Jürgens tasuta avaliku loenguga “What is (and what isn’t) a photograph today?” Tallinna Fotokuu raames toimuval Eesti Fotokunstimessil Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis, 30.09.2017 kl 14.00. Vaata täpsemalt Fotokuu programmist.

Lisainfo koolituse kohta: kadi@photoheritage.org.ee

Täname: Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Kolleegium (BAAK), Tallinna Fotokuu

MTÜ Eesti Fotopärand üldkoosolek

Head MTÜ Eesti Fotopärand liikmed,

kutsume teid ühingu korralisele üldkoosolekule teisipäeval, 6. juunil 2017 Tartus, Rahvusarhiivi vastavatud Noora majas, aadressil Nooruse 3. Üldkoosolekule eelnevad Rahvusarhiivi fotokogu külastus ja fotopärandi teemalised miniettekanded.

Päevakava, T 06.06.2017

13.00-14.00 Kogunemine Rahvusarhiivi Noora maja fuajees (Nooruse 3, Tartu) ja ekskursioon sealses fotokogus
14.00–14.15 Paus
14.15–17.00 Miniettekanded ja üldkoosolek

Üldkoosolekul on päevakorras:

  • 2016. a aastaaruande kinnitamine
  • Ühingu tegevuskava arutelu ja kinnitamine
  • 2017. a tegevuste ja tulevikuplaanide arutelu
  • Muud küsimused

Palume tuleku korral end doodle vormi kaudu kirja panna. Juhul, kui ei ole võimalik isiklikult osaleda, palume teha kellegi nimele volitus ja märkida doodle vormis volitusega osalemine.

Ühtlasi tuletame meelde, et ühingu liikmemaks on alates 2016. aastast 6 eurot, mille palume tasuda üldkoosoleku päevaks, s.o. 6. juuniks 2017. Kui enda varasemates liikmemaksu tasumistes kahtlete, siis võtke julgelt juhatusega ühendust.

Kohtumiseni Tartus!

MTÜ Eesti Fotopärand juhatus

Uudiseid ICOM-CC fotomaterjalide töörühma kongressilt

Tekst: Kadi Sikka, MTÜ Eesti Fotopärand juhatuse liige

21.-24.09.2016 toimus Amsterdamis ICOM-CC fotomaterjalide töörühma kongress, millest võttis osa 227 fotopärandiga tegelevat spetsialisti 36 riigist. Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) konserveerimisalasesse komiteesse (ICOM-CC, Committee for Conservation) kuulub 21 töörühma, millest üks – fotomaterjalidele pühendatud grupp – ühendab fotokonservaatoreid, -ajaloolasi, teadlasi, kuraatoreid, koguhoidjaid, säilitajaid jt fotokogudega igapäevaselt tegelevaid spetsialiste.

Kui eelmine sarnane kongress leidis aset 2013. aastal Uus-Meremaal, siis 2016. aastal toodi üritus Euroopa fotopärandi huvilistele peaaegu koduõuele, Amsterdami.
20160924_100801

Rijksmuseum Amsterdamis, foto: Jaan Lehtaru, 24.09.2016
Continue reading “Uudiseid ICOM-CC fotomaterjalide töörühma kongressilt”

Ajapaigas saab kaardistada ka Muinsuskaitseameti fotokogu pilte


Tuvastamata hoone MKA fotokogus

Kõigil huvilistel on nüüdsest võimalik Ajapaik.ee ühisloomeplatvormil aidata kaardile märkida ka Muinsuskaitseameti fotokogu pilte, et needki oleksid täpse asukoha järgi leitavad nagu üle 40000 peamiselt Eesti muuseumidest pärineva ajaloolise pildi, mis Ajapaiga kasutajad siiani on ära kaardistanud.

Ajapaigast Kuku raadio “Ärataja” saates 20. juulil 2016:

 

Pildistamine ehk fotograafiline dokumenteerimine on muinsuskaitse töös möödapääsmatult vajalik ning pildimaterjal väga oluline allikmaterjal. Muinsuskaitseametil on suur fotokogu, ent nt muinsuskaitseliste eritingimuste koostamisel kasutatakse alati ka teistest allikatest pärit fotosid. Continue reading “Ajapaigas saab kaardistada ka Muinsuskaitseameti fotokogu pilte”