Autoriõigusliku seisundi deklaratsioonide eestikeelne tõlge

 

Digitaalselt kättesaadavaks tehtud kultuuripärandit saab hakata tähistama ka eesti keelde tõlgitud autoriõigusliku seisundi deklaratsioonidega.

Mittetulundusühingute Eesti Fotopärand ja Wikimedia Eesti eestvedamisel on inglise keelest eesti keelde tõlgitud üle-euroopalise kultuuripärandiportaali Europeana ja Ameerika Digiraamatukogu (DPLA) loodud autoriõigusliku seisundi deklaratsioonid, mille eesmärk on standardsel moel tähistada ja selgitada digiteeritud kultuuripärandiobjektide autoriõiguslikku seisundit ning teoste taaskasutamisvõimalusi.

Juba aastaid on toimunud ja lähematel aastatel peaks veelgi intensiivistuma kultuuripärandi digiteerimine, mille eesmärk on kultuuripärand paremini kättesaadavaks teha ning uude ringlusse, sh taaskasutusse suunata. Samas takistab digiteeritud kultuuripärandi taaskasutamist väga sageli just õiguslik segadus, kuivõrd korrektselt on fikseerimata teoste autoriõiguste staatus.

“Võrreldes nt Skandinaavia maadega on Eestis kultuuripärandi autoriõiguste seis segasem, milles on oma roll kindlasti nõukogude perioodil, kus autoriõigustele pöörati vähe tähelepanu, aga ka taasiseseisvumisperioodil on üldine teadlikkus autoriõigustest pigem puudulik, nii et sageli on just autoriõiguse varaliste õiguste staatus mingi materjali muuseumi või arhiivi kogusse jõudmisel korrektselt lepinguliselt fikseerimata,” osutab MTÜ Eesti Fotopärand juhatuse liige Vahur Puik ning lisab, et põhjalik autoriõiguslik inventuur on möödapääsmatult vajalik kõigis meie kultuuripärandikogudes.

Rightsstatements.org konsortsium on koostanud 12 autoriõigusliku seisundi deklaratsiooni, millega nii inim- kui ka masinloetavalt tähistada erinevad autoriõiguslikud staatused, et kõigil oleks võimalik lihtsalt mõista, millised on konkreetse kultuuripärandiobjekti kasutamise võimalused. Valminud on deklaratsioonide eestikeelne tõlge, mis enne lõplikku kinnitamist on 4 nädala jooksul avatud kommenteerimisele. Seejuures on eestikeelne tõlge alles teine nii kaugele jõudnud tõlge – kuu algul jõudis avalikustamiseni deklaratsioonide saksakeelne tõlge, mis ootab kommentaare käesoleva nädala lõpuni.

Deklaratsioonid jagunevad kolme laiemasse kategooriasse: 1) kaitstud õigused, 2) vabaks läinud õigused ning 3) määratlemata õigused. Esimesse jaotusse kuuluvad deklaratsioonid “Kehtiv autoriõigus”, “Kehtiv autoriõigus – EL orbteos”, “Kehtiv autoriõigus – õiguste valdaja(d) ei ole leitavad või tuvastatavad”, “Kehtiv autoriõigus – lubatud hariduslik kasutus”, “Kehtiv autoriõigus – lubatud mitteäriline kasutus”, teise kategooriasse “Autoriõigus ei kehti – ainult mitteäriline kasutus”, “Autoriõigus ei kehti – muud teadaolevad õiguslikud piirangud”, “Autoriõigus ei kehti – lepingulised piirangud”, “Autoriõigus ei kehti – Ameerika Ühendriigid” ning kolmandasse “Autoriõiguslik seisund hindamata”, “Autoriõiguslik seisund tuvastamata” ja “Autoriõigus teadaolevalt ei kehti”. On oluline rõhutada, et deklaratsioonide eesmärk on katta kõik maailmas leiduvad erijuhud, sh sellised, mida ei peeta heaks praktikaks (nt “Autoriõigus ei kehti – ainult mitteäriline kasutus”), aga mis sellegipoolest võivad mingites kogudes kasutusel olla.

“On selge, et kogudesse kuuluvate teoste autoriõigusliku seisundi täpsustamine on ülimahukas töö ning deklaratsioonide tõlge ei ole mingi võluvits. Korrastamine on võimalik järk-järgult – esialgu määratlemata õiguste markeerimine ning seejärel aja jooksul autoriõiguse täpsema staatuse, nt ka selle aegumise väljaselgitamine,” kommenteerib Eva Lepik Wikimedia Eesti juhatusest, kes ise tõlkis mullu eesti keelde avaliku omandi manifesti.

MTÜd Eesti Fotopärand ning Wikimedia Eesti ei ole ise kultuuripärandikollektsioonide valdajad, vaid pigem vahendajad-taaskasutajad – Eesti avalikes kogudes leiduvat vaatelist pildimaterjali saavad kõik huvilised aidata ühisloome korras kaardistada ja üle pildistada Ajapaiga platvormil ning Wikimedia-liikumine, mis veab Vikipeedia võrguentsüklopeediat ning teisi sõsarprojekte, tegeleb ülemaailmselt sellega, et kehtivuse kaotanud autoriõigusega või vaba litsentsi alla lubatud kultuuripärand jõuaks nt Wikimedia Commonsi pildipanka ning sealtkaudu lihtsamalt kõigi huvilisteni.

Deklaratsioonide tõlkimise algatajad loodavad, et ka Eesti mäluasutused astuvad samme, et rahvusvahelise algatusega liituda ning deklaratsioonid oma kogudes ning kogusid digitaalselt vahendavates repositooriumides nagu Muis, Digar, AIS ja Fotis, Etera, Kivike, E-varamu jt kasutusele võtta.

Eestindamise järge ootavad nüüd ka Creative Commonsi litsentsid, millega viimati tegeldi HITSAs 2010. aastal, ent töö on pärast seda soikunud, nii et ametlikke eestikeelseid litsentsitekste ja selgitusi ei ole nii avaandmete kui ka kultuuripärandi kontekstis väga oluliste CC0 litsentsi ja Public Domain Mark tähistuse kohta, rääkimata kogu ülejäänud Creative Commonsi litsentsiperekonnast, mis on mõeldud loometeoste varaliste autoriõiguste paindlikumaks reguleerimiseks.

Autoriõigusliku seisundi deklaratsioonide tõlkimist toetasid Kultuurkapitali rahvakultuuri ning kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitalid. Tõlkis Tanel Pern, toimetasid Raul Veede ja Raivo Ruusalepp.

Rohkem infot
Vahur Puik <vahur@ajapaik.ee>, 50 34 241, MTÜ Eesti Fotopärand
Eva Lepik <eva@wikimedia.ee>, 52 39 532, Wikimedia Eesti

Rightsstatements tõlgete lehekülg:
http://rightsstatements.org/en/documentation/translations.html

Otseviide eestikeelsele tõlkele, mis on kommenteerimiseks avatud 27. aprillini:
https://goo.gl/9eRH5i

Vt lisaks Ivi Smiti ja Vahur Puigi ettekannet mäluasutuste talveseminaril Käärikul:
bit.ly/18glamRS