MTÜ Eesti Fotopärand üldkoosolek

Head MTÜ Eesti Fotopärand liikmed,

kutsume teid ühingu korralisele üldkoosolekule kolmapäeval, 5. juunil 2019 kl 14.00 -17.00 Tapa muuseumis, aadressil 1. Mai pst 34, Tapa.

Rongitransport
TAPALE:
Tallinnast 11:41–12:30, 13:05–13:54
Tartust 12:15–13:23
TAPALT:
Tallinna 16:36–17:25, 17:40–18:29
Tartusse 16:20–17:28, 17:24–18:45

Üldkoosolekul on päevakorras:

  1. Aap Tepper: Ülevaade fotode massdigiteerimisprojektist
  2. Tapa Muuseumi fotokogu tutvustus
  3. Aastaaruande tutvustus ja kinnitamine
  4. Merilis Roosalu: Ülevaade fototerminoloogia projektist
  5. Vahur: Sügisene Peter Krogh kaameraskänni koolitus
  6. Vahur: Ajapaiga nägude tuvastamise ja märgendamise lahendus, sügisene näitus fotomuuseumis
  7. Vaba arutelu, tutvumine muuseumiga

Palume osalemisest teada anda, samuti on oodatud kommentaarid-täiendused päevakorra osas: http://bit.ly/2DTTsxx

2018. aasta tegevusaruande leiab SIIT.

Kohtumiseni Tapal!

MTÜ Eesti Fotopärand juhatus

Eestikeelne sõnavara ajaloolistele ja kaasaegsetele fotodele

Fotomuuseum  koostöös MTÜ-ga Eesti Fotopärand alustas 2018. aasta sügisel  fotoprotsesside ning fotovormistuste eestikeelse terminoloogia kaardistamist. 

Sõnavara on nüüdsest kõigile kasutamiseks avatud ning ootab muudatus- ja täiendusettepanekuid:

Andmekogu: “AAT fotograafia ja fototrüki mõisted” 

URL: http://kulturnav.org/7211860c-c0c4-4105-a7fe-4c54f740a47b

Teavik: Fotograafia- ja fototrüki protsesside sõnastik (formaat: pdf – prinditav, sisaldab valitud mõisteid)

Mõistekaardistus võimaldab esmakordset süsteemset ja struktureeritud ülevaadet eestikeelsetest nimetustest ajalooliste ja kaasaegsete foto- ja fototrükiprotsesside ning erinevat liiki fotode ja fotomehaaniliste trükitõmmiste kohta.

Sõnastik on abiks Eesti mäluasutustele, fotokollektsionääridele, fotograafia  õpetajatele, õppijatele ning kaamerapõhiste kunstide praktiseerijatele, et meediumi pikas ajaloos leiduvates eri vormides kiirelt orienteeruda.

Continue reading “Eestikeelne sõnavara ajaloolistele ja kaasaegsetele fotodele”

EFP pressiteade: Kuidas mõõta digiteerimise kvaliteeti? Eestis on koolitamas tippspetsialist Don Williams

Selle aasta kevadel kinnitati riiklik tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ ning varsti on Eestis algamas suuremahulised kultuuripärandi digiteerimisprojektid. Selles olukorras tuleb küsida, kuidas üldse hinnata digiteerimise kvaliteeti, ning tarvis on, et nii digiteerijatel kui digiteerimisteenuse tellijatel oleks teadmised kultuuripärandi digiteerimisel saadavate kujutiste parameetrite kohta. Neil põhjustel on MTÜ Eesti Fotopärand kutsunud Eestisse koolitama digiteerimise tippspetsialisti Don Williamsi. Continue reading “EFP pressiteade: Kuidas mõõta digiteerimise kvaliteeti? Eestis on koolitamas tippspetsialist Don Williams”

Digiteerimise kvaliteedi teemalised üritused oktoobris

Oktoobri keskel tuleb MTÜ Eesti Fotopärand kutsel ja Kultuuriministeeriumi, Hasartmängumaksunõukogu ja Balti-Ameerika Vabaduse Fondi toetusel Eestisse digiteerimise kvaliteedi teemal koolitama maailmatasemel pildindusspetsialist Don Williams (CV), kes on üks USA föderaalsete asutuste digimisjuhendi (FADGI guidelines) autoritest.

Kavas on 3 üritust. Continue reading “Digiteerimise kvaliteedi teemalised üritused oktoobris”

Autoriõigusliku seisundi deklaratsioonide eestikeelne tõlge

Digitaalselt kättesaadavaks tehtud kultuuripärandit saab hakata tähistama ka eesti keelde tõlgitud autoriõigusliku seisundi deklaratsioonidega.

Mittetulundusühingute Eesti Fotopärand ja Wikimedia Eesti eestvedamisel on inglise keelest eesti keelde tõlgitud üle-euroopalise kultuuripärandiportaali Europeana ja Ameerika Digiraamatukogu (DPLA) loodud autoriõigusliku seisundi deklaratsioonid, mille eesmärk on standardsel moel tähistada ja selgitada digiteeritud kultuuripärandiobjektide autoriõiguslikku seisundit ning teoste taaskasutamisvõimalusi.

Juba aastaid on toimunud ja lähematel aastatel peaks veelgi intensiivistuma kultuuripärandi digiteerimine, mille eesmärk on kultuuripärand paremini kättesaadavaks teha ning uude ringlusse, sh taaskasutusse suunata. Samas takistab digiteeritud kultuuripärandi taaskasutamist väga sageli just õiguslik segadus, kuivõrd korrektselt on fikseerimata teoste autoriõiguste staatus. Continue reading “Autoriõigusliku seisundi deklaratsioonide eestikeelne tõlge”

Martin Jürgens: “What is (and what isn’t) a photograph today?”

MTÜ Eesti Fotopärand ja Tallinna Fotokuu esitlevad:

Martin Jürgensi avalik loeng 

“What is (and what isn’t) a photograph today?”

30.09.2017 kl 14.00 Telliskivi Loomelinnaku Roheline saal. Inglise keeles, järelvaadatav Fotokuu Vimeo-lehel. Kestus 54 min.

Viimase paari kümnendi jooksul on erinevate (digi)trükitehnoloogiate kasutamine kaamerapõhiste kunstiteoste loomisel hüppeliselt kasvanud ning taolised fotod moodustavad olulise osa Eesti kunstimuuseumide, galeriide ning erakollektsioonide fotokogudest. Samal ajal on digifotograafia võidukäik muutmas sellised fototeosed näiliselt surematuks: digitaalsel kujul tagatise olemasolu ja reprodutseeritavus annavad teose materialiseerumise vormidele omajagu mänguruumi ning ainelise säilitamise küsimused jäävad tagaplaanile.

Eesti Fotokunstimessi raames toimunud loeng tõstatas esmakordselt Eestis arutelu lähima paarikümne aasta jooksul loodud fototeoste säilivuse üle. Valdkonna tippspetsialisti, Amsterdami Rijksmuseumi fotokonservaator Martin Jürgensi abiga saadi aimu digitrükitehnoloogiate mitmekesisusest ja fototeoste tundlikkusest keskkonnamõjurite suhtes, eesmärgiga tagada Eesti mäluasutustes leiduva ning tulevikus kogutava kaasaegse fotopärandi pikaajaline säilimine. Arutleti selle üle, mis toimub kaasaegse fototeosega näituse eel, selle ajal, ja siis, kui näitus on lõppenud ning teosed naasevad galerii, muuseumi või arhiivi riiulile.

Lisaks fotoajaloole on Jürgens oma uurimistöödes keskendunud uuema fotopärandi tuvastamise, säilitamise ja eksponeerimisega seotud küsimustele, millega ei ole varem laiemalt tegeletud. Getty muuseumi stipendiumi toetusel ilmus 2009. aastal Jürgensi sulest raamat “The Digital Print. Identification and Preservation”, mis on viimastel aastatel olnud aluseks kaasaegse fotograafia materjalipõhisel lahtimõtestamisel ja säilitusmeetodite väljakujundamisel üle maailma. Lisaks raamatule aitab erialaspetsialiste digitrüki valdkonnas orienteerumisel Jürgensi äsja avaldatud kodulehekülg the-eye.nl.

Täname: Tallinna Fotokuu, Rijksmuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Kolleegium (BAAK), Annika Räim, Martin Jürgens.

Eesti päevapiltnikud on KulturNavis

11.10.2017

Eestis kuni II maailmasõjani tegutsenud elukutseliste piltnike teavet koondav Eesti fotograafide elulooline andmebaas tegutseb käesoleva aasta oktoobrist uuel rahvusvahelisel platvormil KulturNav.

Detail fotost. Originaal: Tuvastamata fotograaf. Vaade Pirita jõele, suunaga Pirita kloostri poole. Esiplaanil fotograaf plaatkaameraga. 1910. aastad. Stereo-klaasnegatiiv hõbeželatiinemulsiooniga, 9×18 cm. Eesti Ajaloomuuseumi fotokogu, N5631:1440

Peamiselt Skandinaavia mäluasutuste isiku- ja mõistenimestikke koondav veebiruum on nüüd kasutatav eestikeelsena ja võimaldab kõrvuti Norra ja Rootsi ajalooliste fotograafidega otsida teavet ka Eesti päevapiltnike andmekogust. Uuenenud Eesti fotograafide eluloolise andmebaasi eesmärk on abistada ajalooliste fotode uurimisel, foto autori nime, pildistuskoha ja -aja tuvastamisel ning olla autoriteetseks teabeallikaks ajalooliste fotode autoriõiguste küsimustes.

Andmebaasi avaleht: http://kulturnav.org/project/eestifoto

Andmebaasis on hetkel juba ligi 950 Eesti omaaegset fotograafi. Teave pärineb avaldatud teostest, artiklitest ning arhiividest – vastavad viited on andmete juures. Alates 2011. aastast tegutsenud andmebaasi kasutavad mäluasutuste fotokogude töötajad, fotokollektsionäärid ja koduloohuvilised. Andmed täienevad pidevalt tänu vabatahtlike kaastööle.  

KulturNav on spetsiaalselt isiku- ja mõisteloendite haldamiseks ja säilitamiseks 2015. aastal välja töötatud kultuuripärandikeskne mitmekeelne tasuta veebilahendus, mille serverid asuvad Norras. KulturNavi kasutajakeskkond, tehniline platvorm ja andmete ülesehitus laseb teavet hõlpsalt ja turvaliselt kasutada, esitada ja täiendada. Teave on üleval avaandmetena, mistõttu on see kättesaadav ka teistele e-lahendustele. Andmete täiendusi või parandusi saab andmekogu haldajale saata kasutajaks registreerudes ja sisse logides.

Platvormi arendab Norra ja Rootsi muuseumidele kuuluv ühisettevõte KulturIT. Täpsemat infot KulturNavi kohta leiab siit: http://kulturnav.org/index

Projekt Eesti fotograafide eluloolise andmebaasi migreerimiseks ja KulturNavi tõlkimiseks eesti keelde sai teoks tänu Kultuuriministeeriumi muuseumide arendamise ja digitaalse kultuuripärandi toetustele.

Lisateave:  Merilis Roosalu  (e-post: merilis@photoheritage.org.ee)

 

Digitrüki säilitamise õpituba Kumus 27.-29.09

27.-29. septembrini 2017 toimus Kumus koolitus “Identification and Preservation of Digital Prints“, mida juhendas Rijksmuseumi fotokonservaator Martin Jürgens. Siinsete mäluasutuste spetsialistidel avanes esmakordselt võimalus tutvuda viimase 30 aasta jooksul toimunud arengutega fotograafias ja trükitehnoloogias ning saada põhjalik ülevaade digitrükimenetlustele sobilikest säilitusmeetoditest. Et Kumu kaasaegse kunsti kogus leidub hulgaliselt viimastel aastakümnetel loodud kaamerapõhiseid teoseid, oli koolituse toimumispaik väga sobilik selliste teoste säilivuse problemaatika üle arutlemiseks.

Loengud trükitehnoloogiatest, nende tuvastamisest ja säilitamisest vaheldusid praktiliste ülesannetega, mis seisnesid digitrükimenetluste mikroskoobi all vaatlemises ja tuvastamises. 20 osavõtja seas oli nii konservaatoreid, kuraatoreid kui fotokoguhoidjaid Eestist, Itaaliast, Soomest ja Lätist. Koolitusest osavõtnutele jagati loengumaterjalide kõrval ka mitmesuguseid (sh online) tabeleid, skeeme ja platvorme, mille abil on võimalik fotokogudes leiduvaid trükimenetlusi kindlaks teha ning seeläbi ka paremini säilitada. Erialaspetsialiste aitab digitrüki valdkonnas orienteerumisel kindlasti ka Jürgensi äsja avaldatud kodulehekülg the-eye.nl. Lisaks alustasid MTÜ Eesti Fotopärand liikmed koolitusest inspireerituna printimismenetluste eestikeelse sõnastiku koostamist, mille saab edaspidi mäluasutuste üleselt eestikeelse sõnavara rakendamisel aluseks võtta.

Intensiivsele koolitusele järgnes Martin Jürgensi tasuta avalik loeng “What is (and what isn’t) a photograph today?”, mis keskendus laiemalt tänapäeval loodava fotokunsti olemusele ja säilitamisele. Loeng toimus Tallinna Fotokuu raames Eesti Fotokunstimessil Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis laupäeval, 30. septembril 2017 kell 14.00, ning seda oli kuulama tulnud saalitäis (foto)kunstnikke, -ajaloolasi, kuraatoreid jt huvilisi.

Suur tänu kõigile osalistele!

Digitrükimenetluste tuvastamine mikroskoobi all, Martin Jürgensi juhendamisel. Foto: Kadi Sikka

Koolituse korraldasid MTÜ Eesti Fotopärand ja Eesti Kunstimuuseum. Loeng toimus tänu Tallinna Fotokuu ja Eesti Fotokunstimessi toetusele.

Täname: Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Kolleegium (BAAK), Tallinna Fotokuu, Annika Räim, Martin Jürgens, Rijksmuseum.

Loeng “What is (and what isn’t) a photograph today?”

MTÜ Eesti Fotopärand ja Tallinna Fotokuu esitlevad:

Martin Jürgensi avalik loeng

“What is (and what isn’t) a photograph today?”
30.09.2017 kl 14.00 Telliskivi Loomelinnaku Roheline saal. Inglise keeles, sissepääs tasuta.

Viimase paari kümnendi jooksul on erinevate (digi)trükitehnoloogiate kasutamine kaamerapõhiste kunstiteoste loomisel hüppeliselt kasvanud ning taolised fotod moodustavad olulise osa Eesti kunstimuuseumide, galeriide ning erakollektsioonide fotokogudest. Samal ajal on digifotograafia võidukäik muutmas sellised fototeosed näiliselt surematuks: digitaalsel kujul tagatise olemasolu ja reprodutseeritavus annavad teose materialiseerumise vormidele omajagu mänguruumi ning ainelise säilitamise küsimused jäävad tagaplaanile.

Eesti Fotokunstimessi raames toimuv loeng tõstatab esmakordselt Eestis arutelu lähima paarikümne aasta jooksul loodud fototeoste säilivuse üle. Valdkonna tippspetsialisti, Amsterdami Rijksmuseumi fotokonservaator Martin Jürgensi abiga saadakse loengu kaudu aimu digitrükitehnoloogiate mitmekesisusest ja fototeoste tundlikkusest keskkonnamõjurite suhtes, eesmärgiga tagada Eesti mäluasutustes leiduva ning tulevikus kogutava kaasaegse fotopärandi pikaajaline säilimine. Kavas on arutleda selle üle, mis toimub kaasaegse fototeosega näituse eel, selle ajal, ja siis, kui näitus on lõppenud ning teosed naasevad galerii, muuseumi või arhiivi riiulile.

Lisaks fotoajaloole on Jürgens oma uurimistöödes keskendunud uuema fotopärandi tuvastamise, säilitamise ja eksponeerimisega seotud küsimustele, millega ei ole varem laiemalt tegeletud. Getty muuseumi stipendiumi toetusel ilmus 2009. aastal Jürgensi sulest raamat “The Digital Print. Identification and Preservation”, mis on viimastel aastatel olnud aluseks kaasaegse fotograafia materjalipõhisel lahtimõtestamisel ja säilitusmeetodite väljakujundamisel. Lisaks raamatule aitab erialaspetsialiste digitrüki valdkonnas orienteerumisel Jürgensi äsja avaldatud kodulehekülg the-eye.nl.

Täpsem info Fotokuu programmist.

Üritus Facebookis.