Digiteerimise kvaliteedi teemalised üritused oktoobris

Oktoobri keskel tuleb MTÜ Eesti Fotopärand kutsel ja Kultuuriministeeriumi, Hasartmängumaksunõukogu ja Balti-Ameerika Vabaduse Fondi toetusel Eestisse digiteerimise kvaliteedi teemal koolitama maailmatasemel pildindusspetsialist Don Williams (CV), kes on üks USA föderaalsete asutuste digimisjuhendi (FADGI guidelines) autoritest.

Kavas on 3 üritust.
1. Teisipäeval, 16. oktoobril kell 10–16.30 toimub Eesti Rahvusraamatukogus rahvusvaheline sümpoosion Digitization – what is quality and what’s its price? (“Digiteerimine – mis on kvaliteet ja mis on selle hind?”), mis on mõeldud mäluasutuste tipp- ja keskastmejuhtidele (st mitte tehnilistele inimestele, vaid otsustajatele), et selgitada digiteerimise protsessi ja kvaliteedihindamist ennekõike massdigiteerimisprojektide kontekstis. Lisaks Don Williamsi ettekandele annavad Soome, Läti ja Leedu kolleegid ülevaate oma massdigiteerimisprojektide kvaliteedistandarditest ja käekäigust.

2. Kolmapäevast, 17. oktoobrist kuni reede, 19. oktoobrini toimub Tartus (esimesel päeval ERMis, kahel järgneval Nooras) praktiline koolitus digiteerimisspetsialistidele digikujutiste kvaliteediparameetritest, nende mõõtmisest ja kontrollist nii majasiseses digiteerimistöös kui ka sisseostetava teenuse puhul. Koolitus katab FADGI juhistes kirjeldatud digiteerimisnõudeid (kujutiste parameetreid).

Väga soovitatav oleks eelnevalt tutvuda nende webinaridega:
Intro to FADGI for Still Image Digitization
FADGI Metrics, Part 1
FADGI Metrics, Part 2
FADGI Metrics, Part 3
What is next for FADGI and Still Image Digitization?

3. 19. oktoobril kell 16.15 peab Don Williams avaliku loengu What is imaging science? (“Mis on pildindusteadus?”) Tartu Ülikooli Physicumi õppehoone suures auditooriumis.

Käesolevaga avame
1) eelregistreerumise 16. oktoobril toimuvale sümpoosionile ja
2) registreerumise 17.–19. oktoobril toimuvale koolitusele.

Ürituste töökeel on inglise keel, aga 16. oktoobri üritusel kaalume sünkroontõlke pakkumist, kui selle järele on piisavalt nõudlust. Seega palume tõlke vajadusest märku anda eelregistreerumisankeedis, sümpoosioni osavõtutasu lõplik hind sõltub sellest, kas tõlge tuleb või mitte (tõlkega oleks ürituse osavõtutasu ~65 eurot, mis sisaldaks 2 kohvipausi, lõuna omal käel).

Tartus toimuva praktilise koolituse (25 osalejale) täishind on 150 eurot, soodushind (korralduspartneritele, MTÜ EFP liikmetele) 120 eurot. Hinnas lisaks koolitusele ja koolitusmaterjalidele lõunad ja kohvipausid koolituspäevadel ning esimese päeva ühine õhtusöök.

Vahur Puik
vahur@ajapaik.ee
50 34 241

Vt ka:
FADGI juhendi eestikeelne tõlge (päris lõpuni toimetamata)
Vahur Puigi ettekanne 28. märtsil sõjamuuseumi korraldatud seminaril kultuuriministeeriumis

Autoriõigusliku seisundi deklaratsioonide eestikeelne tõlge

 

Digitaalselt kättesaadavaks tehtud kultuuripärandit saab hakata tähistama ka eesti keelde tõlgitud autoriõigusliku seisundi deklaratsioonidega.

Mittetulundusühingute Eesti Fotopärand ja Wikimedia Eesti eestvedamisel on inglise keelest eesti keelde tõlgitud üle-euroopalise kultuuripärandiportaali Europeana ja Ameerika Digiraamatukogu (DPLA) loodud autoriõigusliku seisundi deklaratsioonid, mille eesmärk on standardsel moel tähistada ja selgitada digiteeritud kultuuripärandiobjektide autoriõiguslikku seisundit ning teoste taaskasutamisvõimalusi.

Juba aastaid on toimunud ja lähematel aastatel peaks veelgi intensiivistuma kultuuripärandi digiteerimine, mille eesmärk on kultuuripärand paremini kättesaadavaks teha ning uude ringlusse, sh taaskasutusse suunata. Samas takistab digiteeritud kultuuripärandi taaskasutamist väga sageli just õiguslik segadus, kuivõrd korrektselt on fikseerimata teoste autoriõiguste staatus.

“Võrreldes nt Skandinaavia maadega on Eestis kultuuripärandi autoriõiguste seis segasem, milles on oma roll kindlasti nõukogude perioodil, kus autoriõigustele pöörati vähe tähelepanu, aga ka taasiseseisvumisperioodil on üldine teadlikkus autoriõigustest pigem puudulik, nii et sageli on just autoriõiguse varaliste õiguste staatus mingi materjali muuseumi või arhiivi kogusse jõudmisel korrektselt lepinguliselt fikseerimata,” osutab MTÜ Eesti Fotopärand juhatuse liige Vahur Puik ning lisab, et põhjalik autoriõiguslik inventuur on möödapääsmatult vajalik kõigis meie kultuuripärandikogudes.

Rightsstatements.org konsortsium on koostanud 12 autoriõigusliku seisundi deklaratsiooni, millega nii inim- kui ka masinloetavalt tähistada erinevad autoriõiguslikud staatused, et kõigil oleks võimalik lihtsalt mõista, millised on konkreetse kultuuripärandiobjekti kasutamise võimalused. Valminud on deklaratsioonide eestikeelne tõlge, mis enne lõplikku kinnitamist on 4 nädala jooksul avatud kommenteerimisele. Seejuures on eestikeelne tõlge alles teine nii kaugele jõudnud tõlge – kuu algul jõudis avalikustamiseni deklaratsioonide saksakeelne tõlge, mis ootab kommentaare käesoleva nädala lõpuni. Continue reading “Autoriõigusliku seisundi deklaratsioonide eestikeelne tõlge”

Martin Jürgens: “What is (and what isn’t) a photograph today?”

MTÜ Eesti Fotopärand ja Tallinna Fotokuu esitlevad:

Martin Jürgensi avalik loeng 

“What is (and what isn’t) a photograph today?”

30.09.2017 kl 14.00 Telliskivi Loomelinnaku Roheline saal. Inglise keeles, järelvaadatav Fotokuu Vimeo-lehel. Kestus 54 min.

Viimase paari kümnendi jooksul on erinevate (digi)trükitehnoloogiate kasutamine kaamerapõhiste kunstiteoste loomisel hüppeliselt kasvanud ning taolised fotod moodustavad olulise osa Eesti kunstimuuseumide, galeriide ning erakollektsioonide fotokogudest. Samal ajal on digifotograafia võidukäik muutmas sellised fototeosed näiliselt surematuks: digitaalsel kujul tagatise olemasolu ja reprodutseeritavus annavad teose materialiseerumise vormidele omajagu mänguruumi ning ainelise säilitamise küsimused jäävad tagaplaanile.

Eesti Fotokunstimessi raames toimunud loeng tõstatas esmakordselt Eestis arutelu lähima paarikümne aasta jooksul loodud fototeoste säilivuse üle. Valdkonna tippspetsialisti, Amsterdami Rijksmuseumi fotokonservaator Martin Jürgensi abiga saadi aimu digitrükitehnoloogiate mitmekesisusest ja fototeoste tundlikkusest keskkonnamõjurite suhtes, eesmärgiga tagada Eesti mäluasutustes leiduva ning tulevikus kogutava kaasaegse fotopärandi pikaajaline säilimine. Arutleti selle üle, mis toimub kaasaegse fototeosega näituse eel, selle ajal, ja siis, kui näitus on lõppenud ning teosed naasevad galerii, muuseumi või arhiivi riiulile.

Lisaks fotoajaloole on Jürgens oma uurimistöödes keskendunud uuema fotopärandi tuvastamise, säilitamise ja eksponeerimisega seotud küsimustele, millega ei ole varem laiemalt tegeletud. Getty muuseumi stipendiumi toetusel ilmus 2009. aastal Jürgensi sulest raamat “The Digital Print. Identification and Preservation”, mis on viimastel aastatel olnud aluseks kaasaegse fotograafia materjalipõhisel lahtimõtestamisel ja säilitusmeetodite väljakujundamisel üle maailma. Lisaks raamatule aitab erialaspetsialiste digitrüki valdkonnas orienteerumisel Jürgensi äsja avaldatud kodulehekülg the-eye.nl.

Täname: Tallinna Fotokuu, Rijksmuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Kolleegium (BAAK), Annika Räim, Martin Jürgens.

Eesti päevapiltnikud on KulturNavis

11.10.2017

Eestis kuni II maailmasõjani tegutsenud elukutseliste piltnike teavet koondav Eesti fotograafide elulooline andmebaas tegutseb käesoleva aasta oktoobrist uuel rahvusvahelisel platvormil KulturNav.

Detail fotost. Originaal: Tuvastamata fotograaf. Vaade Pirita jõele, suunaga Pirita kloostri poole. Esiplaanil fotograaf plaatkaameraga. 1910. aastad. Stereo-klaasnegatiiv hõbeželatiinemulsiooniga, 9×18 cm. Eesti Ajaloomuuseumi fotokogu, N5631:1440

Peamiselt Skandinaavia mäluasutuste isiku- ja mõistenimestikke koondav veebiruum on nüüd kasutatav eestikeelsena ja võimaldab kõrvuti Norra ja Rootsi ajalooliste fotograafidega otsida teavet ka Eesti päevapiltnike andmekogust. Uuenenud Eesti fotograafide eluloolise andmebaasi eesmärk on abistada ajalooliste fotode uurimisel, foto autori nime, pildistuskoha ja -aja tuvastamisel ning olla autoriteetseks teabeallikaks ajalooliste fotode autoriõiguste küsimustes.

Andmebaasi avaleht: http://kulturnav.org/project/eestifoto

Andmebaasis on hetkel juba ligi 950 Eesti omaaegset fotograafi. Teave pärineb avaldatud teostest, artiklitest ning arhiividest – vastavad viited on andmete juures. Alates 2011. aastast tegutsenud andmebaasi kasutavad mäluasutuste fotokogude töötajad, fotokollektsionäärid ja koduloohuvilised. Andmed täienevad pidevalt tänu vabatahtlike kaastööle.  

KulturNav on spetsiaalselt isiku- ja mõisteloendite haldamiseks ja säilitamiseks 2015. aastal välja töötatud kultuuripärandikeskne mitmekeelne tasuta veebilahendus, mille serverid asuvad Norras. KulturNavi kasutajakeskkond, tehniline platvorm ja andmete ülesehitus laseb teavet hõlpsalt ja turvaliselt kasutada, esitada ja täiendada. Teave on üleval avaandmetena, mistõttu on see kättesaadav ka teistele e-lahendustele. Andmete täiendusi või parandusi saab andmekogu haldajale saata kasutajaks registreerudes ja sisse logides.

Platvormi arendab Norra ja Rootsi muuseumidele kuuluv ühisettevõte KulturIT. Täpsemat infot KulturNavi kohta leiab siit: http://kulturnav.org/index

Projekt Eesti fotograafide eluloolise andmebaasi migreerimiseks ja KulturNavi tõlkimiseks eesti keelde sai teoks tänu Kultuuriministeeriumi muuseumide arendamise ja digitaalse kultuuripärandi toetustele.

Lisateave:  Merilis Roosalu  (e-post: merilis@photoheritage.org.ee)

 

Digitrüki säilitamise õpituba Kumus 27.-29.09

27.-29. septembrini 2017 toimus Kumus koolitus “Identification and Preservation of Digital Prints“, mida juhendas Rijksmuseumi fotokonservaator Martin Jürgens. Siinsete mäluasutuste spetsialistidel avanes esmakordselt võimalus tutvuda viimase 30 aasta jooksul toimunud arengutega fotograafias ja trükitehnoloogias ning saada põhjalik ülevaade digitrükimenetlustele sobilikest säilitusmeetoditest. Et Kumu kaasaegse kunsti kogus leidub hulgaliselt viimastel aastakümnetel loodud kaamerapõhiseid teoseid, oli koolituse toimumispaik väga sobilik selliste teoste säilivuse problemaatika üle arutlemiseks.

Loengud trükitehnoloogiatest, nende tuvastamisest ja säilitamisest vaheldusid praktiliste ülesannetega, mis seisnesid digitrükimenetluste mikroskoobi all vaatlemises ja tuvastamises. 20 osavõtja seas oli nii konservaatoreid, kuraatoreid kui fotokoguhoidjaid Eestist, Itaaliast, Soomest ja Lätist. Koolitusest osavõtnutele jagati loengumaterjalide kõrval ka mitmesuguseid (sh online) tabeleid, skeeme ja platvorme, mille abil on võimalik fotokogudes leiduvaid trükimenetlusi kindlaks teha ning seeläbi ka paremini säilitada. Erialaspetsialiste aitab digitrüki valdkonnas orienteerumisel kindlasti ka Jürgensi äsja avaldatud kodulehekülg the-eye.nl. Lisaks alustasid MTÜ Eesti Fotopärand liikmed koolitusest inspireerituna printimismenetluste eestikeelse sõnastiku koostamist, mille saab edaspidi mäluasutuste üleselt eestikeelse sõnavara rakendamisel aluseks võtta.

Intensiivsele koolitusele järgnes Martin Jürgensi tasuta avalik loeng “What is (and what isn’t) a photograph today?”, mis keskendus laiemalt tänapäeval loodava fotokunsti olemusele ja säilitamisele. Loeng toimus Tallinna Fotokuu raames Eesti Fotokunstimessil Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis laupäeval, 30. septembril 2017 kell 14.00, ning seda oli kuulama tulnud saalitäis (foto)kunstnikke, -ajaloolasi, kuraatoreid jt huvilisi.

Suur tänu kõigile osalistele!

Digitrükimenetluste tuvastamine mikroskoobi all, Martin Jürgensi juhendamisel. Foto: Kadi Sikka

Koolituse korraldasid MTÜ Eesti Fotopärand ja Eesti Kunstimuuseum. Loeng toimus tänu Tallinna Fotokuu ja Eesti Fotokunstimessi toetusele.

Täname: Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Kolleegium (BAAK), Tallinna Fotokuu, Annika Räim, Martin Jürgens, Rijksmuseum.

Loeng “What is (and what isn’t) a photograph today?”

MTÜ Eesti Fotopärand ja Tallinna Fotokuu esitlevad:

Martin Jürgensi avalik loeng

“What is (and what isn’t) a photograph today?”
30.09.2017 kl 14.00 Telliskivi Loomelinnaku Roheline saal. Inglise keeles, sissepääs tasuta.

Viimase paari kümnendi jooksul on erinevate (digi)trükitehnoloogiate kasutamine kaamerapõhiste kunstiteoste loomisel hüppeliselt kasvanud ning taolised fotod moodustavad olulise osa Eesti kunstimuuseumide, galeriide ning erakollektsioonide fotokogudest. Samal ajal on digifotograafia võidukäik muutmas sellised fototeosed näiliselt surematuks: digitaalsel kujul tagatise olemasolu ja reprodutseeritavus annavad teose materialiseerumise vormidele omajagu mänguruumi ning ainelise säilitamise küsimused jäävad tagaplaanile.

Eesti Fotokunstimessi raames toimuv loeng tõstatab esmakordselt Eestis arutelu lähima paarikümne aasta jooksul loodud fototeoste säilivuse üle. Valdkonna tippspetsialisti, Amsterdami Rijksmuseumi fotokonservaator Martin Jürgensi abiga saadakse loengu kaudu aimu digitrükitehnoloogiate mitmekesisusest ja fototeoste tundlikkusest keskkonnamõjurite suhtes, eesmärgiga tagada Eesti mäluasutustes leiduva ning tulevikus kogutava kaasaegse fotopärandi pikaajaline säilimine. Kavas on arutleda selle üle, mis toimub kaasaegse fototeosega näituse eel, selle ajal, ja siis, kui näitus on lõppenud ning teosed naasevad galerii, muuseumi või arhiivi riiulile.

Lisaks fotoajaloole on Jürgens oma uurimistöödes keskendunud uuema fotopärandi tuvastamise, säilitamise ja eksponeerimisega seotud küsimustele, millega ei ole varem laiemalt tegeletud. Getty muuseumi stipendiumi toetusel ilmus 2009. aastal Jürgensi sulest raamat “The Digital Print. Identification and Preservation”, mis on viimastel aastatel olnud aluseks kaasaegse fotograafia materjalipõhisel lahtimõtestamisel ja säilitusmeetodite väljakujundamisel. Lisaks raamatule aitab erialaspetsialiste digitrüki valdkonnas orienteerumisel Jürgensi äsja avaldatud kodulehekülg the-eye.nl.

Täpsem info Fotokuu programmist.

Üritus Facebookis.

Workshop: ID and Preservation of Digital Prints

Estonian Photographic Heritage Society (EPHS) in association with the Art Museum of Estonia is presenting 3-days workshop “Identification and Preservation of Digital Prints” by Martin Jürgens (Rijksmuseum), at Kumu Art Museum, Tallinn, on September 27-29, 2017.

In this workshop participants will be introduced to the history, materials and techniques of digital printing. Deterioration mechanisms will be examined, and preservation strategies of handling, mounting and storage will also be taught. Workshop language is English.

Martin Jürgens is conservator of photographs at the Rijksmuseum, Amsterdam. His areas of research and publishing, and his teaching worldwide have covered historic and contemporary photography and digital printing. Following a scholarship at the Getty Museum in 2006, the Getty Conservation Institute published his book “The Digital Print. Identification and Preservation” in 2009. In 2017, his new website the-eye.nl was launched.

For more information, see full programme (pdf). Full fee is €90, discount €70 is available for members of EPHS and BAAC. Due to its limited size, a geographically and professionally diverse group of participants will be chosen. Applications must be received by 6 September via registration form. Selected participants will be announced by 8 September 2017.

In addition to the workshop, the Estonian Photographic Heritage Society in association with the Tallinn Photomonth is presenting free public lecture “What is (and what isn’t) a photograph today?” by Martin Jürgens, at the Estonian Photographic Art Fair in the Telliskivi Creative City on Saturday, 30 September 2017 at 2pm. More information at fotokuu.ee.

For further questions regarding the workshop, please contact:

Kadi Sikka, event coordinator / kadi@photoheritage.org.ee

Thank you: Art Museum of Estonia, Estonian Cultural Endowment, Estonian Ministry of Culture, Baltic Audiovisual Archival Council (BAAC), Tallinn Photomonth

Digitrüki säilitamise õpituba 27.-29.09 Kumus

Viimase paari kümnendi jooksul on erinevate (digi)trükitehnoloogiate kasutamine kaamerapõhiste kunstiteoste loomisel hüppeliselt kasvanud ning taolised fotod moodustavad olulise osa Eesti muuseumide, galeriide ning erakollektsioonide fotokogudest. Samal ajal on digifotograafia võidukäik muutmas sellised fototeosed näiliselt surematuks: digitaalsel kujul tagatise olemasolu ja reprodutseeritavus annavad teose materialiseerumise vormidele omajagu mänguruumi ning ainelise säilitamise küsimused jäävad tagaplaanile.

Peagi avaneb kaasaegse fotoga tegelevate mäluasutuste spetsialistidel ainukordne võimalus osaleda kolmepäevasel digitrüki säilitamise koolitusel “Identification and Preservation of Digital Prints“, mida juhendab Rijksmuseumi fotokonservaator Martin Jürgens. Ingliskeelset koolitust, mis leiab aset 27.-29.09.2017 Kumus, korraldavad MTÜ Eesti Fotopärand ja Eesti Kunstimuuseum. Õpitoas antakse ülevaade viimase 30 aasta jooksul toimunud arengutest fotograafias ja trükitehnoloogias ning tutvustatakse digitrükimenetlustele sobilikke säilitusmeetodeid.

Martin Jürgensi uurimisvaldkonda kuuluvad nii ajalooline kui kaasaegne fotograafia, sh digitrükk – neil teemadel on ta esinenud loengutes ja õpitubades üle maailma. Getty muuseumi stipendiumi toetusel avaldas Getty Konserveerimisinstituut 2009. aastal Jürgensi sulest raamatu “The Digital Print. Identification and Preservation”. Lisaks raamatule aitab erialaspetsialiste digitrüki valdkonnas orienteerumisel Jürgensi äsja avaldatud kodulehekülg the-eye.nl.

Täpsema info leiab koolituse kavast:

Osavõtutasu sisaldab kohvipause ja lõunaid (28.-29.09) ning on MTÜ Eesti Fotopärand ja BAAK liikmetele 70 eur, teistele 90 eur.  Registreerimine toimub kuni 6.09.2017 k.a. registreerimisvormi kaudu. Osalejate arv on piiratud, valituks osutunuid teavitatakse hiljemalt 8.09.2017.

Lisaks koolitusele esineb Martin Jürgens tasuta avaliku loenguga “What is (and what isn’t) a photograph today?” Tallinna Fotokuu raames toimuval Eesti Fotokunstimessil Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis, 30.09.2017 kl 14.00. Vaata täpsemalt Fotokuu programmist.

Lisainfo koolituse kohta: kadi@photoheritage.org.ee

Täname: Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Kolleegium (BAAK), Tallinna Fotokuu

Ajapaik – selgitame koos välja, kuidas Eesti kohad on aegade jooksul muutunud

Ajapaik on ühisloomeplatvorm, mille eesmärk on koguda lisainfot ajaloolisele vaatelisele pildimaterjalile (ennekõike fotode, aga ka maalide, graafika, filmide kohta). Ajapaiga esmane fookus on piltide sidumine konkreetsete kohtadega kaardil ehk asukohamärgendamine, et oleks võimalik vaateid kaardipõhiselt otsida. Järgmiseks ülesandeks on ühisloome ehk talgutöö korras vanade fotode ülepildistamine, nii et tekiksid enne ja nüüd võrdluspaarid sellest, kuidas meie elukeskkond on aja jooksul muutunud. Võimalik on koguda ka muud täpsustavat infot pildimaterjali kohta (nt täpsustada piltide dateeringuid). Kui 2016. a mais oli Ajapaigas üle 60 000 ajaloolise vaate (valdavalt Eesti muuseumide kogudest), millest peaaegu 39 000 vana pilti oli kaardile märgitud ligi 6300 kasutaja abiga, siis 2017. a juuliks on Ajapaigas üle 103 000 ajaloolise pildi ja neist on kaardistatud üle 59 000 pildi. Ülepildistusi on 178 kasutajat teinud kokku üle 5300.

2015. a kevadel sai Ajapaik ka EV100 sünnipäevakingituse staatuse.

2016. aastal sai Ajapaik toetust Kodanikuühiskonna Sihtkapitali EV100 sünnipäevakingituste taotlusvoorust (9000 eurot), kultuurkapitali arhitektuuri, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitalidest ning kultuurkapitali nõukogult (kokku 9500 eurot) ning kultuuriministeeriumi digitaalse kultuuripärandi taotlusvoorust (2700 eurot).

Lisaks tegi 2016. a jooksul 15 inimest Ajapaiga toetuseks kokku 34 annetust (summas 613 eurot) ning ettevõtja Ahti Heinla annetas Ajapaiga arenduseks 10 000 eurot.

Vt ka pikemat ülevaadet Ajapaiga projekti ajaloost, veelgi detailsemat infot leiab MTÜ Eesti Fotopärand aastaaruannetest.