Video “Hõbe”

Päewapildi projekti raames on toimunud nii õpitoad kui ilmunud teavik. Viimase täiendusena on valminud video, mis võtab projekti kokku, näidates, kuidas toimus pildistamine poolteist sajandit tagasi.

175 aasta eest, 1840. a, teatas Tallinna kaupmees Johann Martinsen, et müüb dagerrotüüpia-aparaati. See on esimene teade fotokaamera jõudmisest Eestimaale. Alanud oli hõbeda-ajastu: kuni digifoto võidukäiguni moodustus fotograafiline pilt peamiselt just hõbeda kaasabil. Videos “Hõbe” kohtub ajalooline fotomenetlus – ambrotüüpia – uusima videotehnoloogiaga. Neid kahte pildi jäädvustamise meetodit eraldab 160 aastat.

Märgkolloodiummenetlusel valmistatud pildistuste (ambro- ja ferrotüüpide ning klaasnegatiivide) kultuuriajalooline väärtus on suur, kuna neile on jäädvustatud ühed vanimad ülesvõtted siinsetest paikadest ja inimestest, piltide valmistamisel oli käsitöö osatähtsus veel suur, ning neid on Eestis teadaolevalt väga vähe säilinud. Kuigi märgkolloodiummenetlus oli 19. saj II poolel laialt levinud, on näiteks ambrotüüpe Eesti fotokogudes teadaolevalt vaid veidi alla 20. Menetluse ajaloo, valmistamise ning Eesti fotokogude ambro- ja ferrotüüpide kohta saab lähemalt lugeda TEAVIKUST.

Videos esitleb Tarmo Virves ambrotüübi valmistamise etappe, sh kolloodiumemulsiooni klaasile valamist, valgustundlikuks tegemist, säritamist, ilmutamist, kinnitamist, pesemist ja lakkimist. Portreteeritav Andres Kõpper jäädvustub nii analoogselt ambrotüübile kui digitaalselt videokaamera mälukaardile. Kuidas tal see õnnetus, saab näha videost.  

Täname: Tarmo Virves, Andres Kõpper, Heiko Sikka, Helen Takkin, Kadi Sikka, Käty Tarkpea, Karlis Jaunzems, Cineunit OÜ, Saksavalgus OÜ, Alasti Kino OÜ!

Video valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ning Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond.

Põnevat vaatamist,

MTÜ Eesti Fotopärand

Hõbe from MTÜ Eesti Fotopärand on Vimeo.

Märgkolloodiummenetluse teavik

Lisaks 2014. aasta novembris toimunud praktilistele õpitubadele, kus esitleti ambro- ja ferrotüüpide valmistamist, on Päewapildi õpetuse projekti raames MTÜ Eesti Fotopärand kodulehel avaldatud uhiuus veebiteavik, mis tutvustab rikkalike illustratsioonide abil märgkolloodiummenetlust ning Eestis säilinud ambro- ja ferrotüüpe.

Teaviku koostajad on Kadi Sikka ja Merilis Roosalu, kujundaja Kristo Kooskora. Siinsete ambro- ja ferrotüüpide kaardistamisel olid suureks abiks Eesti mäluasutuste fotokoguhoidjad.

Aitäh Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Järvamaa Muuseum, Rahvusarhiivi ajalooarhiiv, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Tallinna Linnamuuseumi Fotomuuseum, Tarmo Virves, Andres Kõpper, Indrek Ilomets, Helen Volber!

Teaviku ilmumist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.

Lugemiseks kliki pildil või vaata bibliograafiat.

 

 

 

 

 

 

Head lugemist,

MTÜ Eesti Fotopärand

Päewapildi projekti raames valmib peagi video

Lisaks juba novembris toimunud õpitubadele valmib “Päewapildi õpetuse” projekti raames video, mis esitleb ambrotüüpide valmistamist. Lõpptulemust on peagi oodata, seniks aga väike sissevaade ühte võttepäeva.

* Aitäh Heiko, Tarmo, Andres, Taavi, Käty! Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ning EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond

 

Märgkolloodiummenetlus

19. sajandi keskel fotograafias kasutusele võetud märgkolloodiummenetlus oli populaarne tänu laiadele kasutusvõimalustele. Sel viisil sai valmistada nii detailseid klaasnegatiive paberfotode valmistamiseks, peene vormistusega ambrotüüp-portreesid kui ka esimesi kiirfotosid – ferrotüüpe. Fotomenetlus oli edukalt kasutusel 19. sajandi lõpuni ja leidis head pildikvaliteeti nõudvates valdkondades rakendust ka veel 20. sajandi I poolel.

Sellegipoolest on märgkolloodiummenetlusel valmistatud negatiivid ja fotod (ambro- ja ferrotüübid) Eestis väga haruldased. Märgkolloodiummenetlusel valmistatud pildistuste kultuuriajalooline väärtus on suur, kuna neile on jäädvustatud ühed vanimad ülesvõtted siinsetest paikadest ja inimestest, piltide valmistamisel oli käsitöö osatähtsus veel tohutu suur, võrreldes hilisemate fotode valmistusviisidega, ning neid on teadaolevalt väga vähe säilinud.

Lisaks praktilistele õpitubadele ja videole avaldatakse Päewapildi projekti raames teavik, mille abil saab täpsema ülevaate märgkolloodiummenetlusest ning Eestis säilinud ambro- ja ferrotüüpidest.

 

 

 

 

 

 

 

 

– Tuvastamata fotograaf. Naise portree. Ilukarbis ambrotüüp, 9,4×16,6 cm, erakogu (Indrek Ilomets)

“Päewapildi õpetusest” sai osa 50 huvilist

15. ja 16. novembril korraldas MTÜ Eesti Fotopärand fotograafia 175. sünnipäeva tähistamiseks ajaloolistele fotomenetlustele pühendatud õpitoad, mille käigus esitleti 19. sajandi II poolel levinud märgkolloodiummenetlust, st ambro- ja ferrotüüpide valmistamist. Õpitubade sari sai oma nime ühe esimese eestikeelse fotoõpiku – 1899. aastal ilmunud Heinrich Tiidermanni „Täielise päewapildi õpetuse“ – järgi.

Tasuta õpitoad toimusid novembrikuu kolmandal nädalavahetusel Tallinnas ja Tartus ning osutusid pisut üllatuslikultki väga populaarseteks. Alustasime „Päewapildi õpetusega“ laupäeval, 15.11., mil Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonnas (Tähe 38b) toimunud õpitoast sai osa 24 huvilist. Pühapäeval, 16.11. jõudsime rändava fotolaboriga Tallinnasse, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonda (Suur-Kloostri 11), kus meid ootas ees 26 huvilist.

Õpitoa juhatas sisse teoreetilisem sissevaade märgkolloodiummenetlusse ja selle levikusse Eestis: fotokonservaator Kadi Sikka rääkis teemal “Märgkolloodiummenetlus – Ajalugu, vormistusviisid ja säilitamine. Eesti fotokogude ambro- ja ferrotüüpide näitel”. Esitlusele järgnes fotograaf Tarmo Virvese praktiline õpituba “Päewapildi õpetus: Märgkolloodiummenetlus”, mille käigus anti ülevaade piltide valmistamiseks vajalikest materjalidest ja tarvikutest ning valmistati publiku silme all traditsioonilisel viisil ambro- ja ferrotüüpe. Lisaks näitas Tarmo ambro- ja ferrotüüpide levinumaid viimistlusviise (lakkimist ja retušši). Õpitoa ajal sai tutvuda ja mõtteid vahetada teiste üritusest osavõtjatega ning võis näha rikkalikku väljapanekut Tarmo varasemast loomingust.

Nagu lubatud, loositi kõikide osalejate vahel välja võimalus end päevapiltniku kaamera ees jäädvustada. Lisaks valmistas Tarmo töötoa lõpus kõikidest soovijatest portreid. Tulemusi on näha allpool.

Kokku võttis õpitoast seega osa 50 inimest erinevatelt elualadelt, sh fotograafid, kunstnikud, konservaatorid-restauraatorid, arhivaarid jt fotograafiahuvilised, samuti tudengid Eesti Kunstiakadeemiast, Tartu Kõrgemast Kunstikoolist, TLÜ Balti Filmi- ja Meediakoolist.

* Õpitoad toimusid koostöös Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonna ning Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnaga. Toetajad: Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.

Suur tänu kõikidele toetajatele ja osalejatele!

Järgmiste kohtumisteni,

MTÜ Eesti Fotopärand

Fotod: Tarmo Virves, Käty Tarkpea, Kadi Sikka, Sille Siidirätsep

Märgkolloodiummenetluse õpitoad “Päewapildi õpetus” Tallinnas ja Tartus

MTÜ Eesti Fotopärand korraldab fotograafia 175. sünnipäeva tähistamiseks ajaloolistele fotomenetlustele pühendatud õpitoad Tartus ja Tallinnas. Õpitubade käigus esitletakse 19. sajandi II poolel levinud märgkolloodiummenetlust (st ambro- ja ferrotüüpide valmistamist).

Õpitoad toimuvad

  • L 15.11.2014 Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonnas (Tähe 38b, Tartu)
  • P 16.11.2014 Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas (Suur-Kloostri 11, Tallinn).

Osavõtt on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerumine SIIN.

NB! Osalejate vahel loositakse välja üks võimalus end päevapiltniku kaamera ees jäädvustada. Registreeru kiirelt ja ole kohal!

2014. aastal on eriliselt põhjust fotoajaloo pöördeliste leiutiste esiletoomiseks, kuna just käesoleval aastal möödub fotograafia sünnist (st dagerrotüüpia menetluse avalikustamisest) 175 aastat, ambrotüüpia patendist aga 160 a, ning järgmisel aastal ferrotüüpia esmamainimisest 160 a. Vanim Eesti fotokogudes säilitatav dagerrotüüp valmistati ca 170 aasta eest. Käesoleva õpitoa eesmärgiks on taaselustada ajaloolisi fotomenetlusi ning anda ülevaade aja jooksul muutunud pildistusharjumustest, et seeläbi tõmmata tähelepanu selliste rariteetide äratundmisele ja fotopärandi säilitamisele.

Digikaamera päästikule vajutades oleme pahurad, kui pilt ei õnnestu ja uduseks jääb. Aga kuidas toimus pildistamine fotograafia algusaegadel? Kui kaua pidi portreteeritav kaamera ees liikumatult püsima, millist värvi riideid kandma; Missuguseid materjale oli foto valmistamiseks tarvis ja kui kaua see aega võttis? Antud õpituba, mis kannab H. Tiidermanni 1899. a ilmunud eestikeelse fotoõpikuga sama pealkirja, annab neile küsimustele vastuse. Oodatud on kõik huvilised, kuid osalejate arv on piiratud!

AJAKAVA (kehtib mõlemas õpitoas)
12.00-13.00 Kadi Sikka ettekanne “Märgkolloodiummenetlus. Ajalugu, vormistusviisid ja säilitamine. Eesti fotokogude ambro- ja ferrotüüpide näitel”
13.00-16.00 Tarmo Virvese praktiline õpituba “Päewapildi õpetus: Märgkolloodiummenetlus”, publiku silme all valmistatakse traditsioonilisel viisil ambro- ja ferrotüüpe.

Lisainfo: Kadi Sikka, MTÜ Eesti Fotopärand / kadisikka@yahoo.de
* Õpitoad toimuvad koostöös Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonna ning Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnaga, toetavad Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.