MTÜ Eesti Fotopärandi arenguseminaride tulemus: tegevusplaan ja rahastusvõimalused

 22. maist kuni 12. juunini 2020 toimusid kolmel reedel virtuaalsed arenguseminarid MTÜ Eesti Fotopärand hetkeseisu hindamiseks ja edasiste tegevusplaanide paika panemiseks. Eesti erinevate mäluasutuste töötajaid ja ajalooliste fotode entusiaste kogunes seminaridele 12, seminare juhtis konsultant Ülle Puustusmaa. Suur tänu seminaridel osalejatele! 

Vaata seminaride kokkuvõtet (slaidid)

Arutelu tulemusel valmis MTÜ Eesti Fotopärand tegevuskava edasiseks. Koostati ka loend potentsiaalsetest tuluallikatest, mille abil ühingu eesmärkide täitmist toetada. 

Plaanitavate tegevuste seas on muuhulgas liikmelisuse laiendamine asutustele, ühingu eesmärkide täitmiseks liikmete kaasamine ja seeläbi võrgustiku tugevdamine, erialaspetsiifiliste teenuste arendamine ja pakkumine, et oleks võimalik värvata abijõude, Ajapaiga rakenduse käigushoidmine, muudatused kodulehel jm. Vaata täpsemalt tegevusi

Tuluallikate loend sisaldab koolitusi fotokogudega tegelevatele spetsialistidele, ekspertide vahendamist, teemaekskursioone, Ajapaiga liidestust kohalike omavalitsuste veebilehtedega, erinevatest projektidest potsentsiaalselt laekuvat tulu (näiteks juhendmaterjalide koostamine). Vaata täpsemalt tuluallikaid

Ootame kommentaare ja ettepanekud valminud tegevuskava ja tuluallikate kohta 7. augustini, 2020. 

Aitäh kõigile kaasamõtlejatele!

Fotopärandi-ühingu arenguseminarid

Tänavu 10. tegevusaastat tähistav mittetulundusühing Eesti Fotopärand soovib oma tegevuse üle järele mõelda ja tulevikusihte seada, mille tarvis kutsume inimesi, kes fotopärandi valdkonna vastu huvi tunnevad, 22. mail, 5. juunil ja 12. juunil osalema MTÜ Eesti Fotopärand virtuaalsetel arenguseminaridel. Vaatame otsa tänase hetke tegevustele ja võimalustele, kooskõlastame ühistegevusi fotopärandi valdkonnas ning kohendame seniseid toimimisviise, et need võiksid paremini vastata ühingu liikmete, Eesti mäluasutuste fotokogude töötajate, fotopärandi-entusiastide ja laiema avalikkuse ootustele. Soovime koostada konkreetse tegevuskava edasiseks.

Continue reading “Fotopärandi-ühingu arenguseminarid”

Peter Krogh kaameraskänni koolitus 1. ja 2. oktoobril Tallinnas

Digikaameraga fotofilmi digiteerimise töövahendid.

Teist aastat järjest toob MTÜ Eesti Fotopärand Eestisse koolitaja USAst – kui mullu oktoobris käis Don Williams rääkimas digikujutiste kvaliteedi mõõtmisest, siis tänavu tuleb meie kutsel Eestisse Peter Krogh, kes koolitab digikaameraga skännimise teemal.

Continue reading “Peter Krogh kaameraskänni koolitus 1. ja 2. oktoobril Tallinnas”

Paberfotode konserveerimise koolitus Tartus 9.-10.09.2019

Sandra Petrillo koos praktilises õpitoas osalenute ja Rahvusarhiivi suurima fotoga Noora fuajees 10. septembril 2019. Tegemist on korporatsioon “Livonia” liikmete piduliku ühisfotoga korporatsiooni 75. aastapäeval, 14.09.1897, mille pildistas C. Schulzi Tartu ateljee (fotosuurendus valmistati C. Schulzi Riia ateljees; vt täpsemalt Fotisest).

9.-10. septembrini 2019 toimus Rahvusarhiivis paberfotode konserveerimise koolitus “Historic Photographs on Paper: Printing Process Identification. Conservation and Preservation. Case Studies“, mida juhendas itaalia fotokonservaator
Sandra Maria Petrillo (SMP International Photo Conservation Studio). Kahepäevasel koolitusel õpiti tundma levinumaid paberfotosid (sh albumiin-, kolloodium- ja hõbeželatiinfotod), nende kahjustusi ning säilitus- ja konserveerimismeetodeid.

Continue reading “Paberfotode konserveerimise koolitus Tartus 9.-10.09.2019”

Paberfotode konserveerimise koolitus 9.-10.09 Rahvusarhiivis

MTÜ Eesti Fotopärand ja Eesti Konservaatorite Ühing kutsuvad paberfotode konserveerimise koolitusele “Historic Photographs on Paper: Printing Process Identification. Conservation and Preservation. Case Studies“, mis toimub 9.-10.09.2019 Rahvusarhiivis (Nooruse 3, Tartu).

Kahepäevasel koolitusel õpitakse itaalia fotokonservaator Sandra Maria Petrillo käe all tundma levinumaid paberfotosid (albumiin-, kolloodium- ja hõbeželatiinfotosid), nende kahjustusi ja säilitusmeetodeid. Koolituse eesmärk on jagada konservaatoritele praktilisi soovitusi paberfotode digiteerimiseks ettevalmistamisel. Teisel päeval keskendutakse praktilisele konserveerimisele, tutvutakse kuiv-, märg- ja geeltöötlusega ning proovitakse need ka juhendaja käe all läbi.

Continue reading “Paberfotode konserveerimise koolitus 9.-10.09 Rahvusarhiivis”

Martin Jürgens: “What is (and what isn’t) a photograph today?”

MTÜ Eesti Fotopärand ja Tallinna Fotokuu esitlevad:

Martin Jürgensi avalik loeng 

“What is (and what isn’t) a photograph today?”

30.09.2017 kl 14.00 Telliskivi Loomelinnaku Roheline saal. Inglise keeles, järelvaadatav Fotokuu Vimeo-lehel. Kestus 54 min.

Viimase paari kümnendi jooksul on erinevate (digi)trükitehnoloogiate kasutamine kaamerapõhiste kunstiteoste loomisel hüppeliselt kasvanud ning taolised fotod moodustavad olulise osa Eesti kunstimuuseumide, galeriide ning erakollektsioonide fotokogudest. Samal ajal on digifotograafia võidukäik muutmas sellised fototeosed näiliselt surematuks: digitaalsel kujul tagatise olemasolu ja reprodutseeritavus annavad teose materialiseerumise vormidele omajagu mänguruumi ning ainelise säilitamise küsimused jäävad tagaplaanile.

Eesti Fotokunstimessi raames toimunud loeng tõstatas esmakordselt Eestis arutelu lähima paarikümne aasta jooksul loodud fototeoste säilivuse üle. Valdkonna tippspetsialisti, Amsterdami Rijksmuseumi fotokonservaator Martin Jürgensi abiga saadi aimu digitrükitehnoloogiate mitmekesisusest ja fototeoste tundlikkusest keskkonnamõjurite suhtes, eesmärgiga tagada Eesti mäluasutustes leiduva ning tulevikus kogutava kaasaegse fotopärandi pikaajaline säilimine. Arutleti selle üle, mis toimub kaasaegse fototeosega näituse eel, selle ajal, ja siis, kui näitus on lõppenud ning teosed naasevad galerii, muuseumi või arhiivi riiulile.

Lisaks fotoajaloole on Jürgens oma uurimistöödes keskendunud uuema fotopärandi tuvastamise, säilitamise ja eksponeerimisega seotud küsimustele, millega ei ole varem laiemalt tegeletud. Getty muuseumi stipendiumi toetusel ilmus 2009. aastal Jürgensi sulest raamat “The Digital Print. Identification and Preservation”, mis on viimastel aastatel olnud aluseks kaasaegse fotograafia materjalipõhisel lahtimõtestamisel ja säilitusmeetodite väljakujundamisel üle maailma. Lisaks raamatule aitab erialaspetsialiste digitrüki valdkonnas orienteerumisel Jürgensi äsja avaldatud kodulehekülg the-eye.nl.

Täname: Tallinna Fotokuu, Rijksmuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Kolleegium (BAAK), Annika Räim, Martin Jürgens.

Digitrüki säilitamise õpituba Kumus 27.-29.09

27.-29. septembrini 2017 toimus Kumus koolitus “Identification and Preservation of Digital Prints“, mida juhendas Rijksmuseumi fotokonservaator Martin Jürgens. Siinsete mäluasutuste spetsialistidel avanes esmakordselt võimalus tutvuda viimase 30 aasta jooksul toimunud arengutega fotograafias ja trükitehnoloogias ning saada põhjalik ülevaade digitrükimenetlustele sobilikest säilitusmeetoditest. Et Kumu kaasaegse kunsti kogus leidub hulgaliselt viimastel aastakümnetel loodud kaamerapõhiseid teoseid, oli koolituse toimumispaik väga sobilik selliste teoste säilivuse problemaatika üle arutlemiseks.

Loengud trükitehnoloogiatest, nende tuvastamisest ja säilitamisest vaheldusid praktiliste ülesannetega, mis seisnesid digitrükimenetluste mikroskoobi all vaatlemises ja tuvastamises. 20 osavõtja seas oli nii konservaatoreid, kuraatoreid kui fotokoguhoidjaid Eestist, Itaaliast, Soomest ja Lätist. Koolitusest osavõtnutele jagati loengumaterjalide kõrval ka mitmesuguseid (sh online) tabeleid, skeeme ja platvorme, mille abil on võimalik fotokogudes leiduvaid trükimenetlusi kindlaks teha ning seeläbi ka paremini säilitada. Erialaspetsialiste aitab digitrüki valdkonnas orienteerumisel kindlasti ka Jürgensi äsja avaldatud kodulehekülg the-eye.nl. Lisaks alustasid MTÜ Eesti Fotopärand liikmed koolitusest inspireerituna printimismenetluste eestikeelse sõnastiku koostamist, mille saab edaspidi mäluasutuste üleselt eestikeelse sõnavara rakendamisel aluseks võtta.

Intensiivsele koolitusele järgnes Martin Jürgensi tasuta avalik loeng “What is (and what isn’t) a photograph today?”, mis keskendus laiemalt tänapäeval loodava fotokunsti olemusele ja säilitamisele. Loeng toimus Tallinna Fotokuu raames Eesti Fotokunstimessil Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis laupäeval, 30. septembril 2017 kell 14.00, ning seda oli kuulama tulnud saalitäis (foto)kunstnikke, -ajaloolasi, kuraatoreid jt huvilisi.

Suur tänu kõigile osalistele!

Digitrükimenetluste tuvastamine mikroskoobi all, Martin Jürgensi juhendamisel. Foto: Kadi Sikka

Koolituse korraldasid MTÜ Eesti Fotopärand ja Eesti Kunstimuuseum. Loeng toimus tänu Tallinna Fotokuu ja Eesti Fotokunstimessi toetusele.

Täname: Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Kolleegium (BAAK), Tallinna Fotokuu, Annika Räim, Martin Jürgens, Rijksmuseum.

Loeng “What is (and what isn’t) a photograph today?”

MTÜ Eesti Fotopärand ja Tallinna Fotokuu esitlevad:

Martin Jürgensi avalik loeng

“What is (and what isn’t) a photograph today?”
30.09.2017 kl 14.00 Telliskivi Loomelinnaku Roheline saal. Inglise keeles, sissepääs tasuta.

Viimase paari kümnendi jooksul on erinevate (digi)trükitehnoloogiate kasutamine kaamerapõhiste kunstiteoste loomisel hüppeliselt kasvanud ning taolised fotod moodustavad olulise osa Eesti kunstimuuseumide, galeriide ning erakollektsioonide fotokogudest. Samal ajal on digifotograafia võidukäik muutmas sellised fototeosed näiliselt surematuks: digitaalsel kujul tagatise olemasolu ja reprodutseeritavus annavad teose materialiseerumise vormidele omajagu mänguruumi ning ainelise säilitamise küsimused jäävad tagaplaanile.

Eesti Fotokunstimessi raames toimuv loeng tõstatab esmakordselt Eestis arutelu lähima paarikümne aasta jooksul loodud fototeoste säilivuse üle. Valdkonna tippspetsialisti, Amsterdami Rijksmuseumi fotokonservaator Martin Jürgensi abiga saadakse loengu kaudu aimu digitrükitehnoloogiate mitmekesisusest ja fototeoste tundlikkusest keskkonnamõjurite suhtes, eesmärgiga tagada Eesti mäluasutustes leiduva ning tulevikus kogutava kaasaegse fotopärandi pikaajaline säilimine. Kavas on arutleda selle üle, mis toimub kaasaegse fototeosega näituse eel, selle ajal, ja siis, kui näitus on lõppenud ning teosed naasevad galerii, muuseumi või arhiivi riiulile.

Lisaks fotoajaloole on Jürgens oma uurimistöödes keskendunud uuema fotopärandi tuvastamise, säilitamise ja eksponeerimisega seotud küsimustele, millega ei ole varem laiemalt tegeletud. Getty muuseumi stipendiumi toetusel ilmus 2009. aastal Jürgensi sulest raamat “The Digital Print. Identification and Preservation”, mis on viimastel aastatel olnud aluseks kaasaegse fotograafia materjalipõhisel lahtimõtestamisel ja säilitusmeetodite väljakujundamisel. Lisaks raamatule aitab erialaspetsialiste digitrüki valdkonnas orienteerumisel Jürgensi äsja avaldatud kodulehekülg the-eye.nl.

Täpsem info Fotokuu programmist.

Üritus Facebookis.