For a second year in a row Estonian Photographic Heritage Society (MTÜ Eesti Fotopärand) is inviting an expert in digital imaging to Estonia from US – last year Don Williams gave a training on the issues of imaging quality, this time it is Peter Krogh who is coming to teach camera scanning.
Continue reading “Lectures and training on camera scanning by Peter Krogh, Oct 1–2, Tallinn, Estonia”Peter Krogh kaameraskänni koolitus 1. ja 2. oktoobril Tallinnas
Teist aastat järjest toob MTÜ Eesti Fotopärand Eestisse koolitaja USAst – kui mullu oktoobris käis Don Williams rääkimas digikujutiste kvaliteedi mõõtmisest, siis tänavu tuleb meie kutsel Eestisse Peter Krogh, kes koolitab digikaameraga skännimise teemal.
EFP pressiteade: Kuidas mõõta digiteerimise kvaliteeti? Eestis on koolitamas tippspetsialist Don Williams
Selle aasta kevadel kinnitati riiklik tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ ning varsti on Eestis algamas suuremahulised kultuuripärandi digiteerimisprojektid. Selles olukorras tuleb küsida, kuidas üldse hinnata digiteerimise kvaliteeti, ning tarvis on, et nii digiteerijatel kui digiteerimisteenuse tellijatel oleks teadmised kultuuripärandi digiteerimisel saadavate kujutiste parameetrite kohta. Neil põhjustel on MTÜ Eesti Fotopärand kutsunud Eestisse koolitama digiteerimise tippspetsialisti Don Williamsi. Continue reading “EFP pressiteade: Kuidas mõõta digiteerimise kvaliteeti? Eestis on koolitamas tippspetsialist Don Williams”
Digiteerimise kvaliteedi teemalised üritused oktoobris
Oktoobri keskel tuleb MTÜ Eesti Fotopärand kutsel ja Kultuuriministeeriumi, Hasartmängumaksunõukogu ja Balti-Ameerika Vabaduse Fondi toetusel Eestisse digiteerimise kvaliteedi teemal koolitama maailmatasemel pildindusspetsialist Don Williams (CV), kes on üks USA föderaalsete asutuste digimisjuhendi (FADGI guidelines) autoritest.
Kavas on 3 üritust. Continue reading “Digiteerimise kvaliteedi teemalised üritused oktoobris”
Autoriõigusliku seisundi deklaratsioonide eestikeelne tõlge
Digitaalselt kättesaadavaks tehtud kultuuripärandit saab hakata tähistama ka eesti keelde tõlgitud autoriõigusliku seisundi deklaratsioonidega.
Mittetulundusühingute Eesti Fotopärand ja Wikimedia Eesti eestvedamisel on inglise keelest eesti keelde tõlgitud üle-euroopalise kultuuripärandiportaali Europeana ja Ameerika Digiraamatukogu (DPLA) loodud autoriõigusliku seisundi deklaratsioonid, mille eesmärk on standardsel moel tähistada ja selgitada digiteeritud kultuuripärandiobjektide autoriõiguslikku seisundit ning teoste taaskasutamisvõimalusi.
Juba aastaid on toimunud ja lähematel aastatel peaks veelgi intensiivistuma kultuuripärandi digiteerimine, mille eesmärk on kultuuripärand paremini kättesaadavaks teha ning uude ringlusse, sh taaskasutusse suunata. Samas takistab digiteeritud kultuuripärandi taaskasutamist väga sageli just õiguslik segadus, kuivõrd korrektselt on fikseerimata teoste autoriõiguste staatus. Continue reading “Autoriõigusliku seisundi deklaratsioonide eestikeelne tõlge”
Ajapaik – selgitame koos välja, kuidas Eesti kohad on aegade jooksul muutunud
Ajapaik on ühisloomeplatvorm, mille eesmärk on koguda lisainfot ajaloolisele vaatelisele pildimaterjalile (ennekõike fotode, aga ka maalide, graafika, filmide kohta). Ajapaiga esmane fookus on piltide sidumine konkreetsete kohtadega kaardil ehk asukohamärgendamine, et oleks võimalik vaateid kaardipõhiselt otsida. Järgmiseks ülesandeks on ühisloome ehk talgutöö korras vanade fotode ülepildistamine, nii et tekiksid enne ja nüüd võrdluspaarid sellest, kuidas meie elukeskkond on aja jooksul muutunud. Võimalik on koguda ka muud täpsustavat infot pildimaterjali kohta (nt täpsustada piltide dateeringuid). Kui 2016. a mais oli Ajapaigas üle 60 000 ajaloolise vaate (valdavalt Eesti muuseumide kogudest), millest peaaegu 39 000 vana pilti oli kaardile märgitud ligi 6300 kasutaja abiga, siis 2017. a juuliks on Ajapaigas üle 103 000 ajaloolise pildi ja neist on kaardistatud üle 59 000 pildi. Ülepildistusi on 178 kasutajat teinud kokku üle 5300.
2015. a kevadel sai Ajapaik ka EV100 sünnipäevakingituse staatuse.
2016. aastal sai Ajapaik toetust Kodanikuühiskonna Sihtkapitali EV100 sünnipäevakingituste taotlusvoorust (9000 eurot), kultuurkapitali arhitektuuri, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitalidest ning kultuurkapitali nõukogult (kokku 9500 eurot) ning kultuuriministeeriumi digitaalse kultuuripärandi taotlusvoorust (2700 eurot).
Lisaks tegi 2016. a jooksul 15 inimest Ajapaiga toetuseks kokku 34 annetust (summas 613 eurot) ning ettevõtja Ahti Heinla annetas Ajapaiga arenduseks 10 000 eurot.
Vt ka pikemat ülevaadet Ajapaiga projekti ajaloost, veelgi detailsemat infot leiab MTÜ Eesti Fotopärand aastaaruannetest.
Ajapaigas saab kaardistada ka Muinsuskaitseameti fotokogu pilte
Tuvastamata hoone MKA fotokogus
Kõigil huvilistel on nüüdsest võimalik Ajapaik.ee ühisloomeplatvormil aidata kaardile märkida ka Muinsuskaitseameti fotokogu pilte, et needki oleksid täpse asukoha järgi leitavad nagu üle 40000 peamiselt Eesti muuseumidest pärineva ajaloolise pildi, mis Ajapaiga kasutajad siiani on ära kaardistanud.
Ajapaigast Kuku raadio “Ärataja” saates 20. juulil 2016:
Pildistamine ehk fotograafiline dokumenteerimine on muinsuskaitse töös möödapääsmatult vajalik ning pildimaterjal väga oluline allikmaterjal. Muinsuskaitseametil on suur fotokogu, ent nt muinsuskaitseliste eritingimuste koostamisel kasutatakse alati ka teistest allikatest pärit fotosid. Continue reading “Ajapaigas saab kaardistada ka Muinsuskaitseameti fotokogu pilte”
Johannes Pääsukese fotodega mobiilirakendus Sift.pics oli Soomes kultuuripärandi taaskasutamise konkursil edukas
Meelelahutuslik ajalooliste fotode kategoriseerimise mobiilirakendus Sift.pics, mille abil saavad kasutajad nn rahvahanke korras täiendada muuseumide-arhiivide kogudes olevate piltide märksõnu, võitis Soome esimesel kultuuripärandi taaskasutamise konkursil Hack4FI – Hack your heritage 2. koha.
Sift.picsi idee kasvas välja praktilisest vajadusest seoses MTÜ Eesti Fotopärand teise rahvahankelise rakendusega Ajapaik.ee, mis kutsub kasutajaid üles märkima ajaloolisi fotosid nende tegemise kohtadesse kaardi peale, et pilte oleks võimalik otsida ja leida sõltumata piltide juures olevatest kirjeldustest, vaid lihtsalt kaardil huvipakkuva koha peale minnes. Seetõttu oleks Ajapaiga jaoks vaja näiteks välja sõeluda pildid, mis on sisevaated, kuivõrd neid on kaardile paigutada keerulisem. Kui pildid on Ajapaigas kaardile märgitud, siis järgmisena oodatakse kasutajatelt vanade fotode ülepildistamist ehk siis enne ja nüüd pildipaaride loomist. Selle tarvis oleks jällegi vaja teada, millised pildid on tehtud maapinnalt ja fotograafidele lihtsalt ligipääsetavad, millised aga mõnest kõrgemast punktist (aknast, tornist).
Selliseid kategoriseeringuid muuseumides-arhiivides olevate piltide juures aga enamasti ei ole, sestap otsustatigi luua meelelahutuslik mobiilirakendus, mille abil on ühelt poolt võimalik sirvida ajaloolisi fotosid, teiselt poolt aga lihtsate ikoonidega tähistatud kahetiste otsuste abil pilte klassifitseerida. Lisaks eespool nimetatud valikutele (interjöör või eksterjöör, vaatepunkt maapinnal või vaatepunkt kõrgemal) on valikus veel nt üldplaan või suur plaan, üks inimene või rohkem, poseeritud või loomulik foto jmt. Iga küsimuse juures on võimalik osutada, kui see konkreetsele pildile ei sobi (nt inimesteta pildi juures küsimus inimeste arvu kohta pildil).
Kui pildid on sellisel moel märgendatud, siis on nt võimalik välja sorteerida linnalisi tänavavaateid, millel pole ühtegi inimest, või hoopiski pilte maaelust, kus on palju inimesi peal, ehk siis on lihtsamalt võimalik pilte hulgakaupa mingite põhiliste omaduste järgi otsida.
IT-valdkonnas ja iduettevõtluses on nn häkatonid hästi levinud (Eestis nt Garage48 üritustesari), üha enam toimub maailmas ka digiteeritud kultuuripärandi taaskasutamisele pühendatud võistlusi. Soomes lõppes eelmisel nädalal just esimene seesugune konkurss Hack4FI – Hack your heritage. Võistlus algas häkatoninädalavahetusega veebruari alguses, misjärel oli osalejatel veel 6 nädalat aega oma ideede edasiarendamiseks. Sift.pics saavutas konkursil 2. koha ning žürii hinnangul eristus just selle poolest, et kasutab kultuuripärandit sellisel moel, mis pärandit andmetega rikastades loob paremaid võimalusi hilisema taaskasutamise jaoks.
Sift.picsis, mida eesti keeles võiks nimetada pildisõelaks, on hetkel 2 albumit ajalooliste fotodega: 1129 Johannes Pääsukese fotot (sh mõned pildid ka Pääsukesest endast) ning 920 ülesvõtet Pääsukese kaasaegse, soome naisfotograaf Signe Branderi loomingust. Pildid pärinevad Eesti Rahva Muuseumi ning Helsingi Linnamuuseumi kogudest ning on rakendusse jõudnud vastavalt muis.ee ja finna.fi portaalidest. Rakenduses on iga pildi juurest võimalik minna ka pildi lehele nimetatud portaalides. Kasutajad võivad pilte sirvides teistest rohkem meeldinud fotodele ka järjehoidjaid panna ehk pilte lemmikuks määrata, isikustamata kujul annab seegi muuseumidele lisainformatsiooni, millised pildid kasutajatele rohkem meeldivad.
Sift.picsi hakkab lisanduma pildimaterjali nii eesti muuseumide kogudest kui ka nt Europeanast jt digipärandi portaalidest.
Sift.picsi android-rakendus jõudis Google Play Store’i laupäeval, 28. märtsil.
Kontakt:
Vahur Puik
50 34 241
Ajapaik võitis Europeana digipärandi taaskasutamise innovatsioonikonkursi ühe vooru
Ajalooliste fotode rahvahanke korras kaardistamise ja ülepildistamise rakendus Ajapaik, mida arendab MTÜ Eesti Fotopärand, võitis 23. septembril Barcelonas Europeana Creative Open Innovation Challenges turismi vooru.
Europeana Creative’i eesmärk on edendada digitaalse kultuuripärandi taaskasutust loomemajanduses ning projekti raames toimub kolmevooruline konkurss innovatiivsete ideede leidmiseks, mis Euroopa digitaalse kultuuripärandi värava Europeana kaudu kättesaadavat kultuuripärandit uudsel moel ringlusse suunaks.
Eestis arendatud ja hetkel Eesti Muuseumide Infosüsteemist MuIS pärinevaid ajaloolisi fotosid kasutav Ajapaik (inglise keelse nimega Timepatch) eristus žürii sõnul teistest ideedest selle poolest, et mitte üksnes ei taaskasuta digiteeritud pärandit, vaid aitab seda geograafilise asukohateabega rikastada, mis omakorda muudab ajaloolise fotomaterjali lihtsamini leitavaks.
Konkursi võiduga kaasneb inkubatsioonipakett, mille raames eksperdid mitmest üle-euroopalisest loomemajandus- ja innovatsioonivõrgustikust (EBN, European Creative Business Network jt) nõustavad Ajapaika rakenduse arendamisel. Lisaks eelisjärjekorras tehniline tugi Europeanalt loomaks liidestust selle kultuuripärandiportaaliga.
Seoses tehnoloogia ja (nuti)seadmete kasvava asukohateadlikkusega on erineva sisu asukohamärgendamine kasvava tähtsusega, ka ajalooliste fotode kaardil õigesse kohta paigutamiseks on mitmeid erinevaid platvorme. Ajapaiga teeb eriliseks kaks aspekti: asukohapakkumiste sotsiaalne valideerimine ja andmete kogumise mängustatud vorm. Niisiis pakuvad kasutajad nn rahvahanke korras (crowdsourcing) piltidele asukohti mängus ning õiged vastused tekivad seeläbi, kui eri kasutajate tehtud pakkumised ühtivad. Selline töökorraldus ei nõua, et fotodele pakutavaid asukohti peaks üle kinnitama muuseumi- või arhiivitöötaja, kelle hallatavast kogust pildid pärit on.
Lisaks piltide kaardil õigesse kohta asetamisele oodatakse kasutajatelt vanade fotode kõrvale samade kohtade tänapäevaste vaadete, nn ülepildistuste ehk refotode lisamist, et muuta aja jooksul toimunud muutused veelgi paremini tajutavaks. Sedalaadi enne-ja-nüüd pildiseeriaid on tehtud palju, Ajapaik tahab sellise osalemise teha eriti lihtsaks ja mugavaks mobiilirakenduse abil. Ajapaiga arendajate soov on viia ülepildistamine sisse ka haridussüsteemi kui aktiivset osalemisvõimalust pakkuv klassiruumiväline tegevus, mis aitab ajalugu konkreetsete kohtadega siduda, õpetab keskkonda tähelepanelikumalt vaatlema ja arendab õpilaste digipädevusi.
Ajapaik tekkis esialgsel kujul juba 2011. a veebruaris toimunud häkatonil Garage48 Public Services, pärast pausi sai Ajapaik oma esimesed mobiilirakendused 2012. a oktoobris toimunud järjekordsel häkatonil Garage48 Mobile Services, misjärel osales Ajapaik 2013. a Ajujahi konkursil, pääsedes 25 parema idee hulka. 2013. a jõudis Ajapaik üle-euroopalisel digikultuuri konkursil @diversity 50 nominendi hulka.
Suur osa Ajapaiga arendusest on idee autor Vahur Puigi eestvedamisel toimunud häkatonide ja laupäevakute käigus arendajate vabatahtliku panusena. Ajapaik sai esimese arendustoetuse 2012. a lõpus Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitalilt ja 2013. a kultuuriministeeriumilt pärandiaasta toetuste kaudu. 2013. a lõpus sai Ajapaik suurema toetuse Kultuurkapitali nõukogult ning 2014. a suvel haridusministeeriumilt ajaloo teadvustamise toetuse raames. Tänu viimastele toetustele on käesoleva aasta sügisel käivitunud rakenduse aktiivne arendus. Ajapaiga koostööpartner on Zone.ee.
Ajapaiga eestvedaja Vahur Puigi reisi Barcelonasse Europeana Creative Open Innovation Challenges teise vooru lõppüritusele toetasid kultuuriministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Lisainfo:
Vahur Puik
50 34 241
vahur@ajapaik.ee
Üldkoosolek 26. juunil 2014
MTÜ Eesti Fotopärand korraline üldkoosolek toimub neljapäeval, 26. juunil Maarjamäel Eesti Ajaloomuuseumi fotokogu ruumides.
Enne koosolekut kl 14.00 kogunetakse Fotomuuseumis, kus Tanel Verk tutvustab Fotomuuseumi uut põneva ruumilahendusega aastanäitust “Haavaliim plekitükil – suurim ferrotüüpide kollektsioon Eestis”.
Seejärel, kl 16.00 algab näituse koostaja Merilis Roosalu juhatusel ringkäik 20. sajandi alguse Eesti linnavaadete 3D-fotonäitusel “Tervitusi …” Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis. Pildinäituse füüsilist vormi ning rakendatud fototöötlust seletab kohapeal lahti näituse kujundaja Maris Sähka.
Kl 17.00 toimub Ajaloomuuseumi fotokogu ruumides (Pirita tee 68) mittetulundusühingu Eesti Fotopärand üldkoosolek. Oodatud on ka kõik mitteliikmetest huvilised.
Koosoleku päevakord:
1) 2013. a. aastaaruande kinnitamine,
2) juhatuse valimine,
3) 2013. ja 2014. a. arengud Ajapaiga ja Eesti fotograafide eluloolise andmebaasi projektidega,
4) ülevaade kultuuriministeeriumi riikliku digiteerimiskava koostamise protsessist, arutelu fotopärandi digiteerimisplaanide üle,
5) muud küsimused.
Ühingu liikmete nimekiri. Palume liikmetel, kes ei saa üldkoosolekule ise kohale tulla, vormistada ja edastada volitus teisele liikmele, kes on tulemas, et saaksime hääletuseks kvoorumi täis. Hästi sobib digiallkirjastatud volitus (volituse plank).
Ühtlasi palume tasuda 26. juuniks 2014. aasta liikmemaks (saaja: Mittetulundusühing Eesti Fotopärand; a/a Swedbank EE072200221048847282; summa: 5 eur).