Ajapaigas saab kaardistada ka Muinsuskaitseameti fotokogu pilte


Tuvastamata hoone MKA fotokogus

Kõigil huvilistel on nüüdsest võimalik Ajapaik.ee ühisloomeplatvormil aidata kaardile märkida ka Muinsuskaitseameti fotokogu pilte, et needki oleksid täpse asukoha järgi leitavad nagu üle 40000 peamiselt Eesti muuseumidest pärineva ajaloolise pildi, mis Ajapaiga kasutajad siiani on ära kaardistanud.

Ajapaigast Kuku raadio “Ärataja” saates 20. juulil 2016:

 

Pildistamine ehk fotograafiline dokumenteerimine on muinsuskaitse töös möödapääsmatult vajalik ning pildimaterjal väga oluline allikmaterjal. Muinsuskaitseametil on suur fotokogu, ent nt muinsuskaitseliste eritingimuste koostamisel kasutatakse alati ka teistest allikatest pärit fotosid. Continue reading “Ajapaigas saab kaardistada ka Muinsuskaitseameti fotokogu pilte”

MTÜ Eesti Fotopärand üldkoosolek

Hea fotopärandirahvas ja ennekõike MTÜ Eesti Fotopärand liikmed,

juhatus kutsub ühingu korralise üldkoosoleku kokku kolmapäeval 15. juunil 2016 Tallinnas Fotomuuseumis (Raekoja 4/6), üldkoosolekule eelneb ettekannete plokk. Üldkoosolekul on lisaks aastaaruande kinnitamisele vaja valida ka ühingule juhatus järgmiseks 2-aastaseks ametiajaks.

Päevakava:
15.00 Kogunemine
15.15–16.30 Ettekanded
  • 15.15–15.45 Sven Lepa “Tartu fotoateljee C. Schulz (1857-1935)”
  • 15.45–16.15 Rene Kask “Varbla muuseumi fotokogu”

16.15–16.30 Paus
16.30–18.00 Üldkoosolek

  • 2015. a aastaaruande kinnitamine
  • Juhatuse valimine uueks ametiajaks
  • Ühingu tegevuse, tulevikuplaanide arutelu
  • Muud küsimused

18.00–18.30 Ekskursioon Fotomuuseumi aastanäitusel

Palume tulla plaanijatel end google-dokumendis kirja panna.
NB! Liikmetel, kes ei saa isiklikult osaleda, palume teha kellegi nimele volitus ja märkida volitusega osalemine.

Parimaga,
MTÜ Eesti Fotopärand juhatus

Fotopärand festivalil “Tule Õue!”

3.-4. juunil 2016 toimub Viljandi vanalinna tänavatel avastusretk “Tule Õue!”. Lisaks teistele üritustele on fotograafia ajajoonel Munga tänaval end sisse seadnud fotoaparaadikollektsionäär Martti Muda ja ferrotüüpe valmistav Tarmo Virves. Kohapeal saab meisterdada ka pinhole-kaameraid, tutvuda linnafotograafia arengutega ning kuulata fotopärandi teemalisi loenguid:

L, kell 15:30 “Kuldaväärt klaasplaadid – Jaan Rieti fotokogu”
Kadi Sikka (Rahvusarhiiv/MTÜ Eesti Fotopärand)

L, kell 16:15 “Vanade fotode digitaalne uus elu. Ajapaigast ja ülepildistamisest”
Vahur Pui
k (MTÜ Eesti Fotopärand)

Täpsem info ja ajakava Tule Õue! kodulehel ning ürituse Facebooki lehel.

13340481_1376914835659330_835687709_o

Fotode säilitamise õpituba Kumus

31.03.-01.04.2016 toimus Kumus fotode säilitamise õpituba fotokoguhoidjatele ja konservaatoritele. Kahepäevasel koolitusel osales 16 spetsialisti Eesti muuseumidest ja arhiividest, samuti Läti rahvusarhiivist. Itaalia fotokonservaator Sandra Petrillo käe all õpiti tundma levinumaid hõbedapõhiseid fotomenetlusi (st soolapaber-, albumiin-, kolloodium- ja hõbeželatiinfotod), nende kahjustusi ja säilitusmeetodeid.

Lisainfo ja õpitoa kava.

Suur tänu: Eesti Kunstimuuseum, Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Kolleegium, MTÜ Eesti Fotopärand!

IMG_9372

 

Fotode säilitamise õpituba 31.03.-01.04. Kumus

Eesti Kunstimuuseum, Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Kolleegium (BAAC) ja MTÜ Eesti Fotopärand korraldavad 31.03.-01.04.2016 Kumus õpitoa:

SILVER BASED PHOTOGRAPHIC IMAGES ON PAPER. Composite materials and their deterioration. Conservation and restoration

Kahepäevasel koolitusel õpitakse itaalia fotokonservaator Sandra Petrillo käe all tundma levinumaid hõbedapõhiseid fotomenetlusi (st soolapaber-, albumiin-, kolloodium- ja hõbeželatiinfotod), nende kahjustusi ja säilitusmeetodeid. Koolitus on mõeldud igapäevaselt fotopärandiga tegelevatele spetsialistidele, nii konservaatoritele kui koguhoidjatele.

SMP Kumu master class 2016

Osavõtutasu on MTÜ Eesti Fotopärand ja BAAC liikmetele 35 eur, teistele 50 eur.

Lisainfo ja õpitoa kava.

Osalejate arv on piiratud, kuid mõned vabad kohad on veel alles. Huvi korral palume kirjutada: Kadi Sikka / kadi.sikka@gmail.com

Täname: Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Kolleegium ja Eesti Kunstimuuseum

Eesti vanim fotopärand on kaardile kantud

MTÜ Eesti Fotopärand eestvedamisel ja Kultuuriministeeriumi toetusel kaardistati Eesti dagerrotüübid, eesmärgiga tutvustada meie vanimat fotopärandit, asetada see Euroopa konteksti ning juhtida tähelepanu dagerrotüüpide tuvastamisele ja säilitamisele. 

Vanimat laiemalt levinud fotomenetlust – dagerrotüüpiat – tutvustati avalikkusele esmakordselt 19. augustil 1839. aastal Pariisis. Teade pöördelisest leiutisest jõudis ajakirjanduse vahendusel üllatavalt kiiresti ka siinsete inimesteni. Hoolimata Eestit külastanud rändfotograafide vilkast pildistustegevusest 1840.–1850. aastatel, on Eesti mäluasutuste fotokogudes säilinud aga vaid 22 sellist fotot.

Projekti raames pildistati dagerrotüübid üles RTI-meetodil ja kaardistati fotode andmed: sh sisu, menetlus, viimistlus, vormistus ja seisukord. Kogutud info põhjal on avaldatud eestikeelne veebiteavik “Dagerrotüüpia, mis näitab, kuivõrd mitmekesine ja huvitav on Eesti dagerrotüüpide kollektsioon, hoolimata väiksest hulgast. Teavikus on esindatud Eesti vanimad fotod, teiste seas näiteks Fr. R. Kreutzwaldi ja Seidlitzite perekondi kujutavad dagerrotüübid.

Koostöös Archaeovision OÜ-ga pildistati dagerrotüübid RTI-meetodil, mis võimaldab dokumenteerida objekti seisukorra ning tuvastada dagerrotüübi valmistamisele iseloomulikke detaile (sh poleerimisjooned, tootjamärgis, retušš jms), mida on palja silmaga raske tuvastada. Teisalt hoiab see ära originaalobjekti käsitsemisest tingitud kahjustusi, võimaldades interaktiivse RTI-foto abil vaadelda dagerrotüüpi erinevas valguses, objekti ennast liigutamata. Sellest, milliseid võimalusi pakub RTI-meetod dagerrotüüpide uurimisel, saab ülevaate Kirjandusmuuseumi dagerrotüübi näitel valminud videost.

Lisaks on kogutud info tõlgitud inglise keelde ja sisestatud rahvusvahelisse andmebaasi Daguerreobase, mis koondab andmeid Euroopa dagerrotüüpide kohta. Eestiga seotud (sh erakogudesse kuuluvad) dagerrotüübid leiate andmebaasist, kui kirjutate väljale “Browse” otsingusõnaks “Estonia“. Eesti dagerrotüüpe tutvustavad artiklid ilmusid ka ingliskeelses ajakirjas “Daguerreotype Journal“.

Aitäh fotokogude töötajatele, kes olid dagerrotüüpide kaardistamisel suureks abiks!

Täname: Eesti Ajaloomuuseum, TLM Fotomuuseum, Tartu Linnamuuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Järvamaa Muuseum, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Tartu Ülikooli raamatukogu, Rahvusarhiiv, EVM Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskus Kanut, Archaeovision OÜ, Indrek Ilomets, Igor Kontsov, Kurmo Konsa, Vilja Sillamaa, Jaan Lehtaru, Kultuuriministeerium.

Rohkem infot projekti tulemuste kohta leiab MTÜ Eesti Fotopärand kodulehe postitustest.

Kontakt:
MTÜ Eesti Fotopärand, Kadi Sikka / kadi.sikka@gmail.com

Carl Johann von Seidlitzi lapsed, vasakult: Marie, Georg Karl Maria ja Karl Johann Maria, u 1844. a. Tuvastamata fotograaf, Peterburi, fragment paberraamistuses dagerrotüübist. Kirjandusmuuseum, EKLA A-37:1254

Dagerrotüüpia teavik

19. augustil 1839. aastal tutvustati Pariisis avalikkusele esimest laiemalt levinud fotomenetlust dagerrotüüpiat. Tähistamaks dagerrotüüpia 176. sünnipäeva, on MTÜ Eesti Fotopärand kodulehel avaldatud uus veebiteavik, mis tutvustab varasemat fotopärandit Eesti fotokogudes säilinud piltide näitel.

Teaviku koostajad on Kadi Sikka ja Vilve Asmer, kujundaja Kristo Kooskora. Siinsete dagerrotüüpide kaardistamisel olid suureks abiks Eesti mäluasutuste fotokoguhoidjad.

Aitäh Eesti Ajaloomuuseum, Rahvusarhiiv, Järvamaa Muuseum, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli raamatukogu, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Tallinna Linnamuuseumi Fotomuuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, EVM Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskus Kanut, Archaeovision OÜ, Tarmo Virves, Indrek Ilomets, Tullio Ilomets, Igor Kontsov, Jaan Lehtaru, Vilja Sillamaa, Kurmo Konsa!

Teaviku ilmumist toetas Kultuuriministeerium.

Lugemiseks kliki pildil või vaata bibliograafiat.

 

 

 

 

 

 

Head lugemist,

MTÜ Eesti Fotopärand

Dagerrotüübi puudutus

176 aastat tagasi, 19. augustil 1839. aastal tutvustati Pariisis avalikkusele esimest laiemalt levinud fotomenetlust dagerrotüüpiat. Hoolimata Eestit külastanud rändfotograafide vilkast pildistustegevusest 18401850. aastatel, on tänaseks siinsete mäluasutuste fotokogudes säilinud vaid 22 sellist fotot.

Dagerrotüüpide lahutamatuks osaks oli nende viimistlus ja vormistus ning tänu sellele on fotod ka suhteliselt hästi tänaseni säilinud. Viimast ei saa öelda aga dagerrotüüpide kohta, mille vormistus on katkine või kaduma läinud. Sellistel dagerrotüüpidel esinevad tugev hõbedakihi oksüdeerumine, pinna määrdumine, sõrmejäljed, kriimustused jm kahjustused. Vormistuse avamist tuli sageli ette, nii soovist plaate lähemalt uurida kui ka nende tuhmunud kujutist puhastada.

Järgnev video näitab, kuivõrd tundlik on dagerrotüüp välistele mõjudele: väiksemgi puudutus võib töötlemata ja vormistamata hõbeplaadilt kujutise minema pühkida. Seepärast tuleb lahtised dagerrotüüp-plaadid ja katkise vormistusega dagerrotüübid fotokonservaatori poolt õhukindlalt sulgeda, et vältida edasisi kahjustusi.

Videos on kasutatud kaasaegset dagerrotüüp-testplaati (fotograaf: Tarmo Virves, 2015).

Dagerrotüübi puudutus from MTÜ Eesti Fotopärand on Vimeo.

Eesti dagerrotüübid

Eesti mäluasutuste fotokogudes leidub 23 dagerrotüüpi, mis on nii sisu kui menetluse ja vormistuse poolest rikkalikuks uurimismaterjaliks. MTÜ Eesti Fotopärand eestvedamisel ja Kultuuriministeeriumi toetusel kaardistati dagerrotüüpide andmed, viimistlus ja seisukord. Tulemused on peagi kõigile fotoajaloohuvilistele kättesaadavad.

Eesti vanimad fotod asuvad järgmistes kogudes:

Eesti Ajaloomuuseum

Järvamaa Muuseum

  1. PM F 22
  2. PM F 23
Rahvusarhiiv
Tartu Linnamuuseum
  1. TM F 479

Eesti Kirjandusmuuseum

  1. EKLA A-37:1254
  2. EKLA B-37:1478
  3. EKLA reg. 1940/28
  4. EKLA A-12:2
  5. EKLA B-85:112

Tartu ülikooli raamatukogu fotokogu

  1. f 169 s 1
  2. f 169 s 2
  3. f 169 s 3
  4. f 169 s 4
  5. f 169 s 5
SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid
  1. HM 1491 Ff

MTÜ Varbla Muuseum

  1. Portree: Vana-Varbla mõisaomanik Gustav Adolf Daniel von Pröbsting (01.11.1824-04.8.1888)

Kirjandusmuuseumi dagerrotüüp lähivaates

Eesti vanima fotopärandi kaardistamise projekt on jõudmas lõpusirgele.  Selle käigus on koondatud info nii Eesti mäluasutuste fotokogudes kui erakogudes leiduvate dagerrotüüpide kohta: kaardistati fotode andmed, vormistus, viimistlus, seisukord ja konserveerimisvajadus. Õige pea avaldatakse Eestis leiduvad dagerrotüübid ka rahvusvahelises andmebaasis Daguerreobase.

Koostöös Archaeovision OÜ-ga pildistati dagerrotüübid RTI-meetodil, mis võimaldab dokumenteerida objekti seisukorra ning tuvastada foto valmistamisele iseloomulikke detaile (sh poleerimisjooned, tootjamärgis, dagerrotüüp-plaadi hõbedasisaldus jms), mida on palja silmaga raske tuvastada. RTI-fotod võimaldavad seega fotokoguhoidjal või konservaatoril tutvuda interaktiivse foto abil objekti seisukorra ja kahjustustega ning vaadelda dagerrotüüpi erinevates valgustingimustes, objekti ennast liigutamata.

Järgnev video annab ülevaate RTI-meetodi kasutusvõimalustest ja peamistest eelistest Eesti Kirjandusmuuseumi dagerrotüübi (EKLA, A-37:1254) näitel. Tegemist on vanima Eesti mäluasutustes leiduva dagerrotüübiga, mis on valmistatud tõenäoliselt 1844. aastal Peterburis. Pildil on tuntud baltisaksa arsti ja loodusteadlase Carl Johann von Seidlitzi (1798-1885) lapsed: vasakul Marie von Seidlitz (1832-1903), keskel Georg von Seidlitz (1840-1917) ja paremal Karl Maria von Seidlitz (1838-1897).

Daguerreotype RTI Screen Capture from Archaeovision on Vimeo.