Rubriik: > UUDISED

Posted on

MTÜ Eesti Fotopärandi arenguseminaride tulemus: tegevusplaan ja rahastusvõimalused

 22. maist kuni 12. juunini 2020 toimusid kolmel reedel virtuaalsed arenguseminarid MTÜ Eesti Fotopärand hetkeseisu hindamiseks ja edasiste tegevusplaanide paika panemiseks. Eesti erinevate mäluasutuste töötajaid ja ajalooliste fotode entusiaste kogunes seminaridele 12, seminare juhtis konsultant Ülle Puustusmaa. Suur tänu seminaridel osalejatele! 

Vaata seminaride kokkuvõtet (slaidid)

Arutelu tulemusel valmis MTÜ Eesti Fotopärand tegevuskava edasiseks. Koostati ka loend potentsiaalsetest tuluallikatest, mille abil ühingu eesmärkide täitmist toetada. 

Plaanitavate tegevuste seas on muuhulgas liikmelisuse laiendamine asutustele, ühingu eesmärkide täitmiseks liikmete kaasamine ja seeläbi võrgustiku tugevdamine, erialaspetsiifiliste teenuste arendamine ja pakkumine, et oleks võimalik värvata abijõude, Ajapaiga rakenduse käigushoidmine, muudatused kodulehel jm. Vaata täpsemalt tegevusi

Tuluallikate loend sisaldab koolitusi fotokogudega tegelevatele spetsialistidele, ekspertide vahendamist, teemaekskursioone, Ajapaiga liidestust kohalike omavalitsuste veebilehtedega, erinevatest projektidest potentsiaalselt laekuvat tulu (näiteks juhendmaterjalide koostamine). Vaata täpsemalt tuluallikaid

Ootame kommentaare ja ettepanekud valminud tegevuskava ja tuluallikate kohta 7. augustini, 2020. 

Aitäh kõigile kaasamõtlejatele!

Taustaks: projekt “Mittetulundusühingu Eesti Fotopärand arenguhüppe tegevuskava ja teenuste väljatöötamine” viidi läbi Kodanikuühiskonna Sihtkapitali 3800-eurose toetuse toel, eesmärgiga tõhustada ühingu tegevust.

Posted on

Fotopärandi-ühingu arenguseminarid

Tänavu 10. tegevusaastat tähistav mittetulundusühing Eesti Fotopärand soovib oma tegevuse üle järele mõelda ja tulevikusihte seada, mille tarvis kutsume inimesi, kes fotopärandi valdkonna vastu huvi tunnevad, 22. mail, 5. juunil ja 12. juunil osalema MTÜ Eesti Fotopärand virtuaalsetel arenguseminaridel. Vaatame otsa tänase hetke tegevustele ja võimalustele, kooskõlastame ühistegevusi fotopärandi valdkonnas ning kohendame seniseid toimimisviise, et need võiksid paremini vastata ühingu liikmete, Eesti mäluasutuste fotokogude töötajate, fotopärandi-entusiastide ja laiema avalikkuse ootustele. Soovime koostada konkreetse tegevuskava edasiseks.

Continue reading “Fotopärandi-ühingu arenguseminarid”
Posted on

Peter Krogh kaameraskänni koolitus 1. ja 2. oktoobril Tallinnas

Digikaameraga fotofilmi digiteerimise töövahendid.

Teist aastat järjest toob MTÜ Eesti Fotopärand Eestisse koolitaja USAst – kui mullu oktoobris käis Don Williams rääkimas digikujutiste kvaliteedi mõõtmisest, siis tänavu tuleb meie kutsel Eestisse Peter Krogh, kes koolitab digikaameraga skännimise teemal.

Continue reading “Peter Krogh kaameraskänni koolitus 1. ja 2. oktoobril Tallinnas”
Posted on

Paberfotode konserveerimise koolitus Tartus 9.-10.09.2019

Sandra Petrillo koos praktilises õpitoas osalenute ja Rahvusarhiivi suurima fotoga Noora fuajees 10. septembril 2019. Tegemist on korporatsioon “Livonia” liikmete piduliku ühisfotoga korporatsiooni 75. aastapäeval, 14.09.1897, mille pildistas C. Schulzi Tartu ateljee (fotosuurendus valmistati C. Schulzi Riia ateljees; vt täpsemalt Fotisest).

9.-10. septembrini 2019 toimus Rahvusarhiivis paberfotode konserveerimise koolitus “Historic Photographs on Paper: Printing Process Identification. Conservation and Preservation. Case Studies“, mida juhendas itaalia fotokonservaator
Sandra Maria Petrillo (SMP International Photo Conservation Studio). Kahepäevasel koolitusel õpiti tundma levinumaid paberfotosid (sh albumiin-, kolloodium- ja hõbeželatiinfotod), nende kahjustusi ning säilitus- ja konserveerimismeetodeid.

Continue reading “Paberfotode konserveerimise koolitus Tartus 9.-10.09.2019”
Posted on

Paberfotode konserveerimise koolitus 9.-10.09 Rahvusarhiivis

MTÜ Eesti Fotopärand ja Eesti Konservaatorite Ühing kutsuvad paberfotode konserveerimise koolitusele “Historic Photographs on Paper: Printing Process Identification. Conservation and Preservation. Case Studies“, mis toimub 9.-10.09.2019 Rahvusarhiivis (Nooruse 3, Tartu).

Kahepäevasel koolitusel õpitakse itaalia fotokonservaator Sandra Maria Petrillo käe all tundma levinumaid paberfotosid (albumiin-, kolloodium- ja hõbeželatiinfotosid), nende kahjustusi ja säilitusmeetodeid. Koolituse eesmärk on jagada konservaatoritele praktilisi soovitusi paberfotode digiteerimiseks ettevalmistamisel. Teisel päeval keskendutakse praktilisele konserveerimisele, tutvutakse kuiv-, märg- ja geeltöötlusega ning proovitakse need ka juhendaja käe all läbi.

Continue reading “Paberfotode konserveerimise koolitus 9.-10.09 Rahvusarhiivis”
Posted on

Eestikeelne sõnavara ajaloolistele ja kaasaegsetele fotodele

Fotomuuseum  koostöös MTÜ-ga Eesti Fotopärand alustas 2018. aasta sügisel  fotoprotsesside ning fotovormistuste eestikeelse terminoloogia kaardistamist. 

Sõnavara on nüüdsest kõigile kasutamiseks avatud ning ootab muudatus- ja täiendusettepanekuid:

Andmekogu: “AAT fotograafia ja fototrüki mõisted” 

URL: http://kulturnav.org/7211860c-c0c4-4105-a7fe-4c54f740a47b

Teavik: Fotograafia- ja fototrüki protsesside sõnastik – versioon 1.2  – formaat: pdf – prinditav, sisaldab valitud mõisteid.  Varasem versioon 1.1

Mõistekaardistus võimaldab esmakordset süsteemset ja struktureeritud ülevaadet eestikeelsetest nimetustest ajalooliste ja kaasaegsete foto- ja fototrükiprotsesside ning erinevat liiki fotode ja fotomehaaniliste trükitõmmiste kohta.

Sõnastik on abiks Eesti mäluasutustele, fotokollektsionääridele, fotograafia  õpetajatele, õppijatele ning kaamerapõhiste kunstide praktiseerijatele, et meediumi pikas ajaloos leiduvates eri vormides kiirelt orienteeruda.

Continue reading “Eestikeelne sõnavara ajaloolistele ja kaasaegsetele fotodele”

Posted on

EFP pressiteade: Kuidas mõõta digiteerimise kvaliteeti? Eestis on koolitamas tippspetsialist Don Williams

Selle aasta kevadel kinnitati riiklik tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ ning varsti on Eestis algamas suuremahulised kultuuripärandi digiteerimisprojektid. Selles olukorras tuleb küsida, kuidas üldse hinnata digiteerimise kvaliteeti, ning tarvis on, et nii digiteerijatel kui digiteerimisteenuse tellijatel oleks teadmised kultuuripärandi digiteerimisel saadavate kujutiste parameetrite kohta. Neil põhjustel on MTÜ Eesti Fotopärand kutsunud Eestisse koolitama digiteerimise tippspetsialisti Don Williamsi. Continue reading “EFP pressiteade: Kuidas mõõta digiteerimise kvaliteeti? Eestis on koolitamas tippspetsialist Don Williams”

Posted on

Digiteerimise kvaliteedi teemalised üritused oktoobris

Oktoobri keskel tuleb MTÜ Eesti Fotopärand kutsel ja Kultuuriministeeriumi, Hasartmängumaksunõukogu ja Balti-Ameerika Vabaduse Fondi toetusel Eestisse digiteerimise kvaliteedi teemal koolitama maailmatasemel pildindusspetsialist Don Williams (CV), kes on üks USA föderaalsete asutuste digimisjuhendi (FADGI guidelines) autoritest.

Kavas on 3 üritust. Continue reading “Digiteerimise kvaliteedi teemalised üritused oktoobris”

Posted on

Autoriõigusliku seisundi deklaratsioonide eestikeelne tõlge

Digitaalselt kättesaadavaks tehtud kultuuripärandit saab hakata tähistama ka eesti keelde tõlgitud autoriõigusliku seisundi deklaratsioonidega.

Mittetulundusühingute Eesti Fotopärand ja Wikimedia Eesti eestvedamisel on inglise keelest eesti keelde tõlgitud üle-euroopalise kultuuripärandiportaali Europeana ja Ameerika Digiraamatukogu (DPLA) loodud autoriõigusliku seisundi deklaratsioonid, mille eesmärk on standardsel moel tähistada ja selgitada digiteeritud kultuuripärandiobjektide autoriõiguslikku seisundit ning teoste taaskasutamisvõimalusi.

Juba aastaid on toimunud ja lähematel aastatel peaks veelgi intensiivistuma kultuuripärandi digiteerimine, mille eesmärk on kultuuripärand paremini kättesaadavaks teha ning uude ringlusse, sh taaskasutusse suunata. Samas takistab digiteeritud kultuuripärandi taaskasutamist väga sageli just õiguslik segadus, kuivõrd korrektselt on fikseerimata teoste autoriõiguste staatus. Continue reading “Autoriõigusliku seisundi deklaratsioonide eestikeelne tõlge”

Posted on

Martin Jürgens: “What is (and what isn’t) a photograph today?”

MTÜ Eesti Fotopärand ja Tallinna Fotokuu esitlevad:

Martin Jürgensi avalik loeng 

“What is (and what isn’t) a photograph today?”

30.09.2017 kl 14.00 Telliskivi Loomelinnaku Roheline saal. Inglise keeles, järelvaadatav Fotokuu Vimeo-lehel. Kestus 54 min.

Viimase paari kümnendi jooksul on erinevate (digi)trükitehnoloogiate kasutamine kaamerapõhiste kunstiteoste loomisel hüppeliselt kasvanud ning taolised fotod moodustavad olulise osa Eesti kunstimuuseumide, galeriide ning erakollektsioonide fotokogudest. Samal ajal on digifotograafia võidukäik muutmas sellised fototeosed näiliselt surematuks: digitaalsel kujul tagatise olemasolu ja reprodutseeritavus annavad teose materialiseerumise vormidele omajagu mänguruumi ning ainelise säilitamise küsimused jäävad tagaplaanile.

Eesti Fotokunstimessi raames toimunud loeng tõstatas esmakordselt Eestis arutelu lähima paarikümne aasta jooksul loodud fototeoste säilivuse üle. Valdkonna tippspetsialisti, Amsterdami Rijksmuseumi fotokonservaator Martin Jürgensi abiga saadi aimu digitrükitehnoloogiate mitmekesisusest ja fototeoste tundlikkusest keskkonnamõjurite suhtes, eesmärgiga tagada Eesti mäluasutustes leiduva ning tulevikus kogutava kaasaegse fotopärandi pikaajaline säilimine. Arutleti selle üle, mis toimub kaasaegse fototeosega näituse eel, selle ajal, ja siis, kui näitus on lõppenud ning teosed naasevad galerii, muuseumi või arhiivi riiulile.

Lisaks fotoajaloole on Jürgens oma uurimistöödes keskendunud uuema fotopärandi tuvastamise, säilitamise ja eksponeerimisega seotud küsimustele, millega ei ole varem laiemalt tegeletud. Getty muuseumi stipendiumi toetusel ilmus 2009. aastal Jürgensi sulest raamat “The Digital Print. Identification and Preservation”, mis on viimastel aastatel olnud aluseks kaasaegse fotograafia materjalipõhisel lahtimõtestamisel ja säilitusmeetodite väljakujundamisel üle maailma. Lisaks raamatule aitab erialaspetsialiste digitrüki valdkonnas orienteerumisel Jürgensi äsja avaldatud kodulehekülg the-eye.nl.

Täname: Tallinna Fotokuu, Rijksmuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Kolleegium (BAAK), Annika Räim, Martin Jürgens.