Rubriik: PROJEKTID

Posted on

MTÜ Eesti Fotopärandi arenguseminaride tulemus: tegevusplaan ja rahastusvõimalused

 22. maist kuni 12. juunini 2020 toimusid kolmel reedel virtuaalsed arenguseminarid MTÜ Eesti Fotopärand hetkeseisu hindamiseks ja edasiste tegevusplaanide paika panemiseks. Eesti erinevate mäluasutuste töötajaid ja ajalooliste fotode entusiaste kogunes seminaridele 12, seminare juhtis konsultant Ülle Puustusmaa. Suur tänu seminaridel osalejatele! 

Vaata seminaride kokkuvõtet (slaidid)

Arutelu tulemusel valmis MTÜ Eesti Fotopärand tegevuskava edasiseks. Koostati ka loend potentsiaalsetest tuluallikatest, mille abil ühingu eesmärkide täitmist toetada. 

Plaanitavate tegevuste seas on muuhulgas liikmelisuse laiendamine asutustele, ühingu eesmärkide täitmiseks liikmete kaasamine ja seeläbi võrgustiku tugevdamine, erialaspetsiifiliste teenuste arendamine ja pakkumine, et oleks võimalik värvata abijõude, Ajapaiga rakenduse käigushoidmine, muudatused kodulehel jm. Vaata täpsemalt tegevusi

Tuluallikate loend sisaldab koolitusi fotokogudega tegelevatele spetsialistidele, ekspertide vahendamist, teemaekskursioone, Ajapaiga liidestust kohalike omavalitsuste veebilehtedega, erinevatest projektidest potentsiaalselt laekuvat tulu (näiteks juhendmaterjalide koostamine). Vaata täpsemalt tuluallikaid

Ootame kommentaare ja ettepanekud valminud tegevuskava ja tuluallikate kohta 7. augustini, 2020. 

Aitäh kõigile kaasamõtlejatele!

Taustaks: projekt “Mittetulundusühingu Eesti Fotopärand arenguhüppe tegevuskava ja teenuste väljatöötamine” viidi läbi Kodanikuühiskonna Sihtkapitali 3800-eurose toetuse toel, eesmärgiga tõhustada ühingu tegevust.

Posted on

Fotopärandi-ühingu arenguseminarid

Tänavu 10. tegevusaastat tähistav mittetulundusühing Eesti Fotopärand soovib oma tegevuse üle järele mõelda ja tulevikusihte seada, mille tarvis kutsume inimesi, kes fotopärandi valdkonna vastu huvi tunnevad, 22. mail, 5. juunil ja 12. juunil osalema MTÜ Eesti Fotopärand virtuaalsetel arenguseminaridel. Vaatame otsa tänase hetke tegevustele ja võimalustele, kooskõlastame ühistegevusi fotopärandi valdkonnas ning kohendame seniseid toimimisviise, et need võiksid paremini vastata ühingu liikmete, Eesti mäluasutuste fotokogude töötajate, fotopärandi-entusiastide ja laiema avalikkuse ootustele. Soovime koostada konkreetse tegevuskava edasiseks.

Continue reading “Fotopärandi-ühingu arenguseminarid”
Posted on

Peter Krogh kaameraskänni koolitus 1. ja 2. oktoobril Tallinnas

Digikaameraga fotofilmi digiteerimise töövahendid.

Teist aastat järjest toob MTÜ Eesti Fotopärand Eestisse koolitaja USAst – kui mullu oktoobris käis Don Williams rääkimas digikujutiste kvaliteedi mõõtmisest, siis tänavu tuleb meie kutsel Eestisse Peter Krogh, kes koolitab digikaameraga skännimise teemal.

Continue reading “Peter Krogh kaameraskänni koolitus 1. ja 2. oktoobril Tallinnas”
Posted on

Eesti päevapiltnikud on KulturNavis

11.10.2017

Eestis kuni II maailmasõjani tegutsenud elukutseliste piltnike teavet koondav Eesti fotograafide elulooline andmebaas tegutseb käesoleva aasta oktoobrist uuel rahvusvahelisel platvormil KulturNav.

Detail fotost. Originaal: Tuvastamata fotograaf. Vaade Pirita jõele, suunaga Pirita kloostri poole. Esiplaanil fotograaf plaatkaameraga. 1910. aastad. Stereo-klaasnegatiiv hõbeželatiinemulsiooniga, 9×18 cm. Eesti Ajaloomuuseumi fotokogu, N5631:1440

Peamiselt Skandinaavia mäluasutuste isiku- ja mõistenimestikke koondav veebiruum on nüüd kasutatav eestikeelsena ja võimaldab kõrvuti Norra ja Rootsi ajalooliste fotograafidega otsida teavet ka Eesti päevapiltnike andmekogust. Uuenenud Eesti fotograafide eluloolise andmebaasi eesmärk on abistada ajalooliste fotode uurimisel, foto autori nime, pildistuskoha ja -aja tuvastamisel ning olla autoriteetseks teabeallikaks ajalooliste fotode autoriõiguste küsimustes.

Andmebaasi avaleht: http://kulturnav.org/project/eestifoto

Andmebaasis on hetkel juba ligi 950 Eesti omaaegset fotograafi. Teave pärineb avaldatud teostest, artiklitest ning arhiividest – vastavad viited on andmete juures. Alates 2011. aastast tegutsenud andmebaasi kasutavad mäluasutuste fotokogude töötajad, fotokollektsionäärid ja koduloohuvilised. Andmed täienevad pidevalt tänu vabatahtlike kaastööle.  

KulturNav on spetsiaalselt isiku- ja mõisteloendite haldamiseks ja säilitamiseks 2015. aastal välja töötatud kultuuripärandikeskne mitmekeelne tasuta veebilahendus, mille serverid asuvad Norras. KulturNavi kasutajakeskkond, tehniline platvorm ja andmete ülesehitus laseb teavet hõlpsalt ja turvaliselt kasutada, esitada ja täiendada. Teave on üleval avaandmetena, mistõttu on see kättesaadav ka teistele e-lahendustele. Andmete täiendusi või parandusi saab andmekogu haldajale saata kasutajaks registreerudes ja sisse logides.

Platvormi arendab Norra ja Rootsi muuseumidele kuuluv ühisettevõte KulturIT. Täpsemat infot KulturNavi kohta leiab siit: http://kulturnav.org/index

Projekt Eesti fotograafide eluloolise andmebaasi migreerimiseks ja KulturNavi tõlkimiseks eesti keelde sai teoks tänu Kultuuriministeeriumi muuseumide arendamise ja digitaalse kultuuripärandi toetustele.

Lisateave:  Merilis Roosalu  (e-post: merilis@photoheritage.org.ee)

 

Posted on

Ajapaik – selgitame koos välja, kuidas Eesti kohad on aegade jooksul muutunud

Ajapaik on ühisloomeplatvorm, mille eesmärk on koguda lisainfot ajaloolisele vaatelisele pildimaterjalile (ennekõike fotode, aga ka maalide, graafika, filmide kohta). Ajapaiga esmane fookus on piltide sidumine konkreetsete kohtadega kaardil ehk asukohamärgendamine, et oleks võimalik vaateid kaardipõhiselt otsida. Järgmiseks ülesandeks on ühisloome ehk talgutöö korras vanade fotode ülepildistamine, nii et tekiksid enne ja nüüd võrdluspaarid sellest, kuidas meie elukeskkond on aja jooksul muutunud. Võimalik on koguda ka muud täpsustavat infot pildimaterjali kohta (nt täpsustada piltide dateeringuid). Kui 2016. a mais oli Ajapaigas üle 60 000 ajaloolise vaate (valdavalt Eesti muuseumide kogudest), millest peaaegu 39 000 vana pilti oli kaardile märgitud ligi 6300 kasutaja abiga, siis 2017. a juuliks on Ajapaigas üle 103 000 ajaloolise pildi ja neist on kaardistatud üle 59 000 pildi. Ülepildistusi on 178 kasutajat teinud kokku üle 5300.

2015. a kevadel sai Ajapaik ka EV100 sünnipäevakingituse staatuse.

2016. aastal sai Ajapaik toetust Kodanikuühiskonna Sihtkapitali EV100 sünnipäevakingituste taotlusvoorust (9000 eurot), kultuurkapitali arhitektuuri, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitalidest ning kultuurkapitali nõukogult (kokku 9500 eurot) ning kultuuriministeeriumi digitaalse kultuuripärandi taotlusvoorust (2700 eurot).

Lisaks tegi 2016. a jooksul 15 inimest Ajapaiga toetuseks kokku 34 annetust (summas 613 eurot) ning ettevõtja Ahti Heinla annetas Ajapaiga arenduseks 10 000 eurot.

Vt ka pikemat ülevaadet Ajapaiga projekti ajaloost, veelgi detailsemat infot leiab MTÜ Eesti Fotopärand aastaaruannetest.

Posted on

Ajapaigas saab kaardistada ka Muinsuskaitseameti fotokogu pilte


Tuvastamata hoone MKA fotokogus

Kõigil huvilistel on nüüdsest võimalik Ajapaik.ee ühisloomeplatvormil aidata kaardile märkida ka Muinsuskaitseameti fotokogu pilte, et needki oleksid täpse asukoha järgi leitavad nagu üle 40000 peamiselt Eesti muuseumidest pärineva ajaloolise pildi, mis Ajapaiga kasutajad siiani on ära kaardistanud.

Ajapaigast Kuku raadio “Ärataja” saates 20. juulil 2016:

 

Pildistamine ehk fotograafiline dokumenteerimine on muinsuskaitse töös möödapääsmatult vajalik ning pildimaterjal väga oluline allikmaterjal. Muinsuskaitseametil on suur fotokogu, ent nt muinsuskaitseliste eritingimuste koostamisel kasutatakse alati ka teistest allikatest pärit fotosid. Continue reading “Ajapaigas saab kaardistada ka Muinsuskaitseameti fotokogu pilte”

Posted on

Fotode säilitamise õpituba Kumus

31.03.-01.04.2016 toimus Kumus fotode säilitamise õpituba fotokoguhoidjatele ja konservaatoritele. Kahepäevasel koolitusel osales 16 spetsialisti Eesti muuseumidest ja arhiividest, samuti Läti rahvusarhiivist. Itaalia fotokonservaator Sandra Petrillo käe all õpiti tundma levinumaid hõbedapõhiseid fotomenetlusi (st soolapaber-, albumiin-, kolloodium- ja hõbeželatiinfotod), nende kahjustusi ja säilitusmeetodeid.

Lisainfo ja õpitoa kava.

Suur tänu: Eesti Kunstimuuseum, Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Kolleegium, MTÜ Eesti Fotopärand!

IMG_9372

 

Posted on

Fotode säilitamise õpituba 31.03.-01.04. Kumus

Eesti Kunstimuuseum, Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Kolleegium (BAAC) ja MTÜ Eesti Fotopärand korraldavad 31.03.-01.04.2016 Kumus õpitoa:

SILVER BASED PHOTOGRAPHIC IMAGES ON PAPER. Composite materials and their deterioration. Conservation and restoration

Kahepäevasel koolitusel õpitakse itaalia fotokonservaator Sandra Petrillo käe all tundma levinumaid hõbedapõhiseid fotomenetlusi (st soolapaber-, albumiin-, kolloodium- ja hõbeželatiinfotod), nende kahjustusi ja säilitusmeetodeid. Koolitus on mõeldud igapäevaselt fotopärandiga tegelevatele spetsialistidele, nii konservaatoritele kui koguhoidjatele.

SMP Kumu master class 2016

Osavõtutasu on MTÜ Eesti Fotopärand ja BAAC liikmetele 35 eur, teistele 50 eur.

Lisainfo ja õpitoa kava.

Osalejate arv on piiratud, kuid mõned vabad kohad on veel alles. Huvi korral palume kirjutada: Kadi Sikka / kadi.sikka@gmail.com

Täname: Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Kolleegium ja Eesti Kunstimuuseum

Posted on

Eesti vanim fotopärand on kaardile kantud

MTÜ Eesti Fotopärand eestvedamisel ja Kultuuriministeeriumi toetusel kaardistati Eesti dagerrotüübid, eesmärgiga tutvustada meie vanimat fotopärandit, asetada see Euroopa konteksti ning juhtida tähelepanu dagerrotüüpide tuvastamisele ja säilitamisele. 

Vanimat laiemalt levinud fotomenetlust – dagerrotüüpiat – tutvustati avalikkusele esmakordselt 19. augustil 1839. aastal Pariisis. Teade pöördelisest leiutisest jõudis ajakirjanduse vahendusel üllatavalt kiiresti ka siinsete inimesteni. Hoolimata Eestit külastanud rändfotograafide vilkast pildistustegevusest 1840.–1850. aastatel, on Eesti mäluasutuste fotokogudes säilinud aga vaid 22 sellist fotot.

Projekti raames pildistati dagerrotüübid üles RTI-meetodil ja kaardistati fotode andmed: sh sisu, menetlus, viimistlus, vormistus ja seisukord. Kogutud info põhjal on avaldatud eestikeelne veebiteavik “Dagerrotüüpia“, mis näitab, kuivõrd mitmekesine ja huvitav on Eesti dagerrotüüpide kollektsioon, hoolimata väiksest hulgast. Teavikus on esindatud Eesti vanimad fotod, teiste seas näiteks Fr. R. Kreutzwaldi ja Seidlitzite perekondi kujutavad dagerrotüübid.

Koostöös Archaeovision OÜ-ga pildistati dagerrotüübid RTI-meetodil, mis võimaldab dokumenteerida objekti seisukorra ning tuvastada dagerrotüübi valmistamisele iseloomulikke detaile (sh poleerimisjooned, tootjamärgis, retušš jms), mida on palja silmaga raske tuvastada. Teisalt hoiab see ära originaalobjekti käsitsemisest tingitud kahjustusi, võimaldades interaktiivse RTI-foto abil vaadelda dagerrotüüpi erinevas valguses, objekti ennast liigutamata. Sellest, milliseid võimalusi pakub RTI-meetod dagerrotüüpide uurimisel, saab ülevaate Kirjandusmuuseumi dagerrotüübi näitel valminud videost.

Lisaks on kogutud info tõlgitud inglise keelde ja sisestatud rahvusvahelisse andmebaasi Daguerreobase, mis koondab andmeid Euroopa dagerrotüüpide kohta. Eestiga seotud (sh erakogudesse kuuluvad) dagerrotüübid leiate andmebaasist, kui kirjutate väljale “Browse” otsingusõnaks “Estonia“. Eesti dagerrotüüpe tutvustavad artiklid ilmusid ka ingliskeelses ajakirjas “Daguerreotype Journal“.

Aitäh fotokogude töötajatele, kes olid dagerrotüüpide kaardistamisel suureks abiks!

Täname: Eesti Ajaloomuuseum, TLM Fotomuuseum, Tartu Linnamuuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Järvamaa Muuseum, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Tartu Ülikooli raamatukogu, Rahvusarhiiv, EVM Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskus Kanut, Archaeovision OÜ, Indrek Ilomets, Igor Kontsov, Kurmo Konsa, Vilja Sillamaa, Jaan Lehtaru, Kultuuriministeerium.

Rohkem infot projekti tulemuste kohta leiab MTÜ Eesti Fotopärand kodulehe postitustest.

Kontakt:
MTÜ Eesti Fotopärand, Kadi Sikka / kadi.sikka@gmail.com

Carl Johann von Seidlitzi lapsed, vasakult: Marie, Georg Karl Maria ja Karl Johann Maria, u 1844. a. Tuvastamata fotograaf, Peterburi, fragment paberraamistuses dagerrotüübist. Kirjandusmuuseum, EKLA A-37:1254
Posted on

Dagerrotüüpia teavik

19. augustil 1839. aastal tutvustati Pariisis avalikkusele esimest laiemalt levinud fotomenetlust – dagerrotüüpiat. Tähistamaks dagerrotüüpia 176. sünnipäeva, on MTÜ Eesti Fotopärand kodulehel avaldatud uus veebiteavik, mis tutvustab varasemat fotopärandit Eesti fotokogudes säilinud piltide näitel.

Teaviku koostajad on Kadi Sikka ja Vilve Asmer, kujundaja Kristo Kooskora. Siinsete dagerrotüüpide kaardistamisel olid suureks abiks Eesti mäluasutuste fotokoguhoidjad.

Aitäh Eesti Ajaloomuuseum, Rahvusarhiiv, Järvamaa Muuseum, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli raamatukogu, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Tallinna Linnamuuseumi Fotomuuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, EVM Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskus Kanut, Archaeovision OÜ, Tarmo Virves, Indrek Ilomets, Tullio Ilomets, Igor Kontsov, Jaan Lehtaru, Vilja Sillamaa, Kurmo Konsa!

Teaviku ilmumist toetas Kultuuriministeerium.

Lugemiseks kliki pildil või vaata bibliograafiat.

 

 

 

 

 

 

Head lugemist,

MTÜ Eesti Fotopärand