Rubriik: PROJEKTID

Posted on

Dagerrotüübi puudutus

176 aastat tagasi, 19. augustil 1839. aastal tutvustati Pariisis avalikkusele esimest laiemalt levinud fotomenetlust – dagerrotüüpiat. Hoolimata Eestit külastanud rändfotograafide vilkast pildistustegevusest 1840–1850. aastatel, on tänaseks siinsete mäluasutuste fotokogudes säilinud vaid 22 sellist fotot.

Dagerrotüüpide lahutamatuks osaks oli nende viimistlus ja vormistus ning tänu sellele on fotod ka suhteliselt hästi tänaseni säilinud. Viimast ei saa öelda aga dagerrotüüpide kohta, mille vormistus on katkine või kaduma läinud. Sellistel dagerrotüüpidel esinevad tugev hõbedakihi oksüdeerumine, pinna määrdumine, sõrmejäljed, kriimustused jm kahjustused. Vormistuse avamist tuli sageli ette, nii soovist plaate lähemalt uurida kui ka nende tuhmunud kujutist puhastada.

Järgnev video näitab, kuivõrd tundlik on dagerrotüüp välistele mõjudele: väiksemgi puudutus võib töötlemata ja vormistamata hõbeplaadilt kujutise minema pühkida. Seepärast tuleb lahtised dagerrotüüp-plaadid ja katkise vormistusega dagerrotüübid fotokonservaatori poolt õhukindlalt sulgeda, et vältida edasisi kahjustusi.

Videos on kasutatud kaasaegset dagerrotüüp-testplaati (fotograaf: Tarmo Virves, 2015).

Dagerrotüübi puudutus from MTÜ Eesti Fotopärand on Vimeo.

Posted on

Eesti dagerrotüübid

Eesti mäluasutuste fotokogudes leidub 23 dagerrotüüpi, mis on nii sisu kui menetluse ja vormistuse poolest rikkalikuks uurimismaterjaliks. MTÜ Eesti Fotopärand eestvedamisel ja Kultuuriministeeriumi toetusel kaardistati dagerrotüüpide andmed, viimistlus ja seisukord. Tulemused on peagi kõigile fotoajaloohuvilistele kättesaadavad.

Eesti vanimad fotod asuvad järgmistes kogudes:

Eesti Ajaloomuuseum

Järvamaa Muuseum

  1. PM F 22
  2. PM F 23
Rahvusarhiiv
Tartu Linnamuuseum
  1. TM F 479

Eesti Kirjandusmuuseum

  1. EKLA A-37:1254
  2. EKLA B-37:1478
  3. EKLA reg. 1940/28
  4. EKLA A-12:2
  5. EKLA B-85:112

Tartu ülikooli raamatukogu fotokogu

  1. f 169 s 1
  2. f 169 s 2
  3. f 169 s 3
  4. f 169 s 4
  5. f 169 s 5
SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid
  1. HM 1491 Ff

MTÜ Varbla Muuseum

  1. Portree: Vana-Varbla mõisaomanik Gustav Adolf Daniel von Pröbsting (01.11.1824-04.8.1888)
Posted on

Kirjandusmuuseumi dagerrotüüp lähivaates

Eesti vanima fotopärandi kaardistamise projekt on jõudmas lõpusirgele.  Selle käigus on koondatud info nii Eesti mäluasutuste fotokogudes kui erakogudes leiduvate dagerrotüüpide kohta: kaardistati fotode andmed, vormistus, viimistlus, seisukord ja konserveerimisvajadus. Õige pea avaldatakse Eestis leiduvad dagerrotüübid ka rahvusvahelises andmebaasis Daguerreobase.

Koostöös Archaeovision OÜ-ga pildistati dagerrotüübid RTI-meetodil, mis võimaldab dokumenteerida objekti seisukorra ning tuvastada foto valmistamisele iseloomulikke detaile (sh poleerimisjooned, tootjamärgis, dagerrotüüp-plaadi hõbedasisaldus jms), mida on palja silmaga raske tuvastada. RTI-fotod võimaldavad seega fotokoguhoidjal või konservaatoril tutvuda interaktiivse foto abil objekti seisukorra ja kahjustustega ning vaadelda dagerrotüüpi erinevates valgustingimustes, objekti ennast liigutamata.

Järgnev video annab ülevaate RTI-meetodi kasutusvõimalustest ja peamistest eelistest Eesti Kirjandusmuuseumi dagerrotüübi (EKLA, A-37:1254) näitel. Tegemist on vanima Eesti mäluasutustes leiduva dagerrotüübiga, mis on valmistatud tõenäoliselt 1844. aastal Peterburis. Pildil on tuntud baltisaksa arsti ja loodusteadlase Carl Johann von Seidlitzi (1798-1885) lapsed: vasakul Marie von Seidlitz (1832-1903), keskel Georg von Seidlitz (1840-1917) ja paremal Karl Maria von Seidlitz (1838-1897).

Daguerreotype RTI Screen Capture from Archaeovision on Vimeo.

Posted on

Eesti dagerrotüüpide kaardistamine

Juuni esimesel nädalal külastasid Hembo, Andres (Archaeovision OÜ) ja Kadi (MTÜ Eesti Fotopärand) Eesti mäluasutuste fotokogusid, et neis leiduvad dagerrotüübid dokumenteerida ja RTI-meetodil üles pildistada. Viie päeva jooksul tutvuti kaheksa fotokoguga Tallinnas, Tartus ja Haapsalus:

  • Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn
  • Tallinna Linnamuuseumi Fotomuuseum
  • Järvamaa Muuseum, Paide
  • Tartu Linnamuuseum
  • Rahvusarhiiv, Tartu
  • Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu
  • TÜ raamatukogu fotokogu
  • Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA

Eesti fotokogudes on seni teadaolevalt säilinud 22 dagerrotüüpi. Suurimad, viiest dagerrotüübist koosnevad kogud asuvad Ajaloomuuseumis, TÜ raamatukogus ja Kirjandusmuuseumis. Projekti raames kaardistati fotode andmed, vormistus, viimistlus, seisukord ja konserveerimisvajadus. Koostöös Archaeovision OÜ-ga pildistati dagerrotüübid RTI-meetodil, mis võimaldab dokumenteerida objekti seisukorra ning tuvastada dagerrotüübi valmistamisele iseloomulikke detaile (sh poleerimisjooned, dagerrotüübi metallplaadi tootja märked jms), mida on palja silmaga raske tuvastada. Teisalt hoiab see ära originaalobjekti käsitsemisest tingitud kahjustusi, võimaldades interaktiivse foto abil vaadelda dagerrotüüpi erinevas valguses, objekti ennast liigutamata.

Rahvusarhiivi dagerrotüübi pildistamine RTI-meetodil. Foto: Benno Aavasalu, 2015

Nii pildid kui kogutud andmed menetluse, viimistluse, vormistuse ja seisukorra kohta edastatakse fotokogudele ning koondatakse ka andmebaasi Daguerreobase. Projekt kulmineerub võrguteaviku avaldamisega 19.08.2015 – päeval, mil dagerrotüüpia menetluse avalikustamisest Pariisis möödub täpselt 176 aastat. Teavik on üheks osaks MTÜ Eesti Fotopärand laiemast eesmärgist kaardistada Eesti vanemat fotopärandit ning on heaks täienduseks juba ilmunud märgkolloodiummenetluse teavikule.

Suur tänu projektis osalenud mäluasutustele!

Eesti dagerrotüüpide kaardistamist toetab Kultuuriministeeriumi muuseumide arendamise programm

Kontakt: MTÜ Eesti Fotopärand, Kadi Sikka / kadi.sikka@gmail.com

Posted on

Artiklid Eesti dagerrotüüpide kohta ajakirjas Daguerreotype Journal

Projekti “Daguerreobase” raames on ilmunud ajakirja Daguerreotype Journal uus number, millest leiab kolm artiklit Eesti dagerrotüüpidest ja nende kaardistamisest ning lisaks veel põnevat lugemist näiteks meie põhjanaabrite dagerrotüüpide kohta. Eestiga seonduvad järgmised artiklid:
  • Asmer, Vilve. “Daguerreotypes in the photographic collection of the Estonian Literary Museum“, lk 8–13
  • Pagi, Hembo; Miles, James; Uueni, Andres. “Re-illuminating the past: Introduction to Reflectance Transformation Imaging“, lk 14–21
  • Sikka, Kadi. “Mapping Estonian daguerreotypes“, lk 22–23
Viited artiklitele on üleval ka MTÜ Eesti Fotopärand bibliograafia lehel.
Eesti dagerrotüüpide kaardistamine jätkub Kultuuriministeeriumi toetusel ja kulmineerub eestikeelse veebiteaviku avaldamisega. Projekti raames on kavas koondada info Eesti mäluasutuste kogudes leiduvate dagerrotüüpide kohta: kaardistada fotode andmed, vormistus, viimistlus, seisukord ja konserveerimisvajadus. Koostöös Archaeovision OÜ-ga pildistatakse dagerrotüübid RTI-meetodil, millest saab täpsema ülevaate värskest ajakirjanumbrist, lk 14–21.

 

Posted on

MTÜ Eesti Fotopärand ja Archaeovision OÜ kaardistavad Eesti dagerrotüüpe

Kultuuriministeerium toetas muuseumide arendamise taotlusvoorust MTÜ Eesti Fotopärand projekti “Eesti dagerrotüüpide kaardistamine” 2846 euroga.

Projekti eesmärgiks on dokumenteerida Eesti fotopärandi vanim osa – dagerrotüübid. Tegemist on vanima laiemalt levinud fotomenetlusega, mida tutvustati avalikkusele Prantsusmaal 1839. aastal. Hoolimata Eestimaad suviti külastanud rändfotograafide vilkast pildistustegevusest 1840–50. aastatel, on selliseid ainukordseid kujutisi hõbetatud vaskplaadil – dagerrotüüpe – Eesti fotokogudes praegu teadaolevalt säilinud vaid 23.

Projekti raames on kavas koondada info Eesti mäluasutuste kogudes leiduvate dagerrotüüpide kohta: kaardistada fotode andmed, vormistus, viimistlus, seisukord ja konserveerimisvajadus. Koostöös Archaeovision OÜ-ga pildistatakse dagerrotüübid RTI-meetodil, mis võimaldab dokumenteerida objekti seisukorra ning tuvastada dagerrotüübi valmistamisele iseloomulikke detaile (sh poleerimisjooned, tootja märked jms), mida on palja silmaga raske tuvastada. Teisalt hoiab see ära originaalobjekti käsitsemisest tingitud kahjustusi, võimaldades interaktiivse foto abil vaadelda dagerrotüüpi erinevas valguses, objekti ennast liigutamata.

Kogutud andmed menetluse, viimistluse, vormistuse ja seisukorra kohta koondatakse ka rahvusvahelisse andmebaasi Daguerreobase. Projekt kulmineerub võrguteaviku avaldamisega 19.08.2015 – päeval, mil dagerrotüüpia menetluse avalikustamisest Pariisis möödub täpselt 176 aastat. Teavik on üheks osaks MTÜ Eesti Fotopärand laiemast eesmärgist kaardistada Eesti vanemat fotopärandit ning on heaks täienduseks juba ilmunud märgkolloodiummenetluse teavikule.

Kontakt: MTÜ Eesti Fotopärand, Kadi Sikka / kadi.sikka@gmail.com

Posted on

Video “Hõbe”

Päewapildi projekti raames on toimunud nii õpitoad kui ilmunud teavik. Viimase täiendusena on valminud video, mis võtab projekti kokku, näidates, kuidas toimus pildistamine poolteist sajandit tagasi.

175 aasta eest, 1840. a, teatas Tallinna kaupmees Johann Martinsen, et müüb dagerrotüüpia-aparaati. See on esimene teade fotokaamera jõudmisest Eestimaale. Alanud oli hõbeda-ajastu: kuni digifoto võidukäiguni moodustus fotograafiline pilt peamiselt just hõbeda kaasabil. Videos “Hõbe” kohtub ajalooline fotomenetlus – ambrotüüpia – uusima videotehnoloogiaga. Neid kahte pildi jäädvustamise meetodit eraldab 160 aastat.

Märgkolloodiummenetlusel valmistatud pildistuste (ambro- ja ferrotüüpide ning klaasnegatiivide) kultuuriajalooline väärtus on suur, kuna neile on jäädvustatud ühed vanimad ülesvõtted siinsetest paikadest ja inimestest, piltide valmistamisel oli käsitöö osatähtsus veel suur, ning neid on Eestis teadaolevalt väga vähe säilinud. Kuigi märgkolloodiummenetlus oli 19. saj II poolel laialt levinud, on näiteks ambrotüüpe Eesti fotokogudes teadaolevalt vaid veidi alla 20. Menetluse ajaloo, valmistamise ning Eesti fotokogude ambro- ja ferrotüüpide kohta saab lähemalt lugeda TEAVIKUST.

Videos esitleb Tarmo Virves ambrotüübi valmistamise etappe, sh kolloodiumemulsiooni klaasile valamist, valgustundlikuks tegemist, säritamist, ilmutamist, kinnitamist, pesemist ja lakkimist. Portreteeritav Andres Kõpper jäädvustub nii analoogselt ambrotüübile kui digitaalselt videokaamera mälukaardile. Kuidas tal see õnnetus, saab näha videost.  

Täname: Tarmo Virves, Andres Kõpper, Heiko Sikka, Helen Takkin, Kadi Sikka, Käty Tarkpea, Karlis Jaunzems, Cineunit OÜ, Saksavalgus OÜ, Alasti Kino OÜ!

Video valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ning Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond.

Põnevat vaatamist,

MTÜ Eesti Fotopärand

Hõbe from MTÜ Eesti Fotopärand on Vimeo.

Posted on

Märgkolloodiummenetluse teavik

Lisaks 2014. aasta novembris toimunud praktilistele õpitubadele, kus esitleti ambro- ja ferrotüüpide valmistamist, on Päewapildi õpetuse projekti raames MTÜ Eesti Fotopärand kodulehel avaldatud uhiuus veebiteavik, mis tutvustab rikkalike illustratsioonide abil märgkolloodiummenetlust ning Eestis säilinud ambro- ja ferrotüüpe.

Teaviku koostajad on Kadi Sikka ja Merilis Roosalu, kujundaja Kristo Kooskora. Siinsete ambro- ja ferrotüüpide kaardistamisel olid suureks abiks Eesti mäluasutuste fotokoguhoidjad.

Aitäh Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Järvamaa Muuseum, Rahvusarhiivi ajalooarhiiv, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Tallinna Linnamuuseumi Fotomuuseum, Tarmo Virves, Andres Kõpper, Indrek Ilomets, Helen Volber!

Teaviku ilmumist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.

Lugemiseks kliki pildil või vaata bibliograafiat.

 

 

 

 

 

 

Head lugemist,

MTÜ Eesti Fotopärand

Posted on

Päewapildi projekti raames valmib peagi video

Lisaks juba novembris toimunud õpitubadele valmib “Päewapildi õpetuse” projekti raames video, mis esitleb ambrotüüpide valmistamist. Lõpptulemust on peagi oodata, seniks aga väike sissevaade ühte võttepäeva.

* Aitäh Heiko, Tarmo, Andres, Taavi, Käty! Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ning EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond

 

Posted on

Märgkolloodiummenetlus

19. sajandi keskel fotograafias kasutusele võetud märgkolloodiummenetlus oli populaarne tänu laiadele kasutusvõimalustele. Sel viisil sai valmistada nii detailseid klaasnegatiive paberfotode valmistamiseks, peene vormistusega ambrotüüp-portreesid kui ka esimesi kiirfotosid – ferrotüüpe. Fotomenetlus oli edukalt kasutusel 19. sajandi lõpuni ja leidis head pildikvaliteeti nõudvates valdkondades rakendust ka veel 20. sajandi I poolel.

Sellegipoolest on märgkolloodiummenetlusel valmistatud negatiivid ja fotod (ambro- ja ferrotüübid) Eestis väga haruldased. Märgkolloodiummenetlusel valmistatud pildistuste kultuuriajalooline väärtus on suur, kuna neile on jäädvustatud ühed vanimad ülesvõtted siinsetest paikadest ja inimestest, piltide valmistamisel oli käsitöö osatähtsus veel tohutu suur, võrreldes hilisemate fotode valmistusviisidega, ning neid on teadaolevalt väga vähe säilinud.

Lisaks praktilistele õpitubadele ja videole avaldatakse Päewapildi projekti raames teavik, mille abil saab täpsema ülevaate märgkolloodiummenetlusest ning Eestis säilinud ambro- ja ferrotüüpidest.

 

 

 

 

 

 

 

 

– Tuvastamata fotograaf. Naise portree. Ilukarbis ambrotüüp, 9,4×16,6 cm, erakogu (Indrek Ilomets)