Autor: Merilis Roosalu

Posted on

Abimaterjalid

www.graphicsatlas.org  – Image Permanence Institute’i foto- ja trükimenetluste atlas võimaldab võrrelda erinevatel menetlustel valmistatud kujutisi mitmes suurendusastmes, näitab menetluste kasutusperioode ajateljel (timeline) ning kirjeldab erinevatel menetlustel valmistatud piltide iseloomulikke omadusi. (ingl. k)

Luis Nadeau poolt koostatav foto- ja trükimenetluste atlas – sisaldab põhjalikke menetluste tutvustusi. (ingl. k)

Georg Eastman House:  Notes on Photographs – rahvusvahelise foto- ja filmimuuseumi “Georg Eastman House” teabekanal, kus on rohkelt teavet ja abistavaid viiteid fotode kirjeldamisest, säilitamisest ning materjalide ja menetluste määramisest.

Digital Print Preservation Portal: DP3 – Image Permanence Institute’i digitrükimenetluste  tuvastamisele ja säilitamisele pühendatud lehekülg. (ingl. k)

Audiovisuaalpärandile sobilikud säilitustingimused (eesti k. pdf; allikas: IPI Media Storage Quick Reference. Image Permanence Institute, 2009)

 

 

 

 

 

 

Posted on

Kuidas ja miks me fotosid kogume? Helgi Põllo

Väga oodatud on kommentaarid ettekandes tõstatatud küsimustele:

I KOGUMINE                                          (klõpsa ülal “LEAVE A COMMENT”)

  1. Mitu ülesvõtet ühest ja samast sündmusest on mõistlik koguda? Millest see kogus sõltub?
  2. Kas pildiraami tõttu väärtuslikuks peetavad fotod kuuluvad fotokokku või (mööbli)kokku?
  3. Kas vääruslikku tekstilist teavet kandev foto peaks kuuluma arhiivkokku?
  4. Kuidas toimida, kui fotokujutis ja tekst fotol on ühtviisi väärtuslikud?
  5. Kas olulise isiku fotoga isikutunnistus on foto või dokument? (vastu võtta fotokokku või arhiivkokku?)
II KOHALIK FOTOAJALUGU
  1. Kelle “ kohustus” on koguda eesti fotograafia ajalugu ning millise tasemeni?
  2. Kas ka külafotograafia omab tähtsust?
  3. Kas erinevate ajalooliste fotomenetluste näidete olemasolu piirkonnamuuseumis on oluline? Mis on väga vana foto puhul oluline – kas see, mis fotol näha või foto koht Eesti fotograafia ajaloos (nt. varajaste fotomenetluste teel valmistatud)?
III MUIS ja KIRJELDAMINE
  1. Kas muuseumitöötajad saavad MuIS-is fotomuseaalide arvelevõtmisest ja kirjeldamisest  ühtviisi aru?
  2. Kuidas võtta arvele fotoalbumeid?
  3. Kuidas kirjeldada fotosid nii, et soovitud sisuga pilte hiljem hõlpsalt leida?

Posted on

Fotomuseaalide ja fotograafia alane koolituspäev muuseumitöötajatele

9. aprillil 2012 toimus Rahvakultuuri keskuses fotomuseaalide k0olituspäev muuseumitöötajatele. Korraldajateks Helgi Põllo Eesti Muuseumiühingust  ning MTÜ Eesti Fotopärand.  Seminaril osales ligi 60 muuseumi- ja arhiivitöötajat.

Ettekanded:

Fotograafia ajaloost ja ajaloolistest fotodest Eestis. – Tõnis Liibek
Fotokogu – eripära ja säilitamine (Eesti Ajaloomuuseumi näite.l) – Merilis Roosalu
Kuidas ja miks me fotosid kogume? (Fotode kogumine ja kasutamine kohamuuseumis. Peavarahoidja ja/või kasutaja vaatenurk.) – Helgi Põllo
MuIS-i võimalused fotokogu sisestamiseks. Näited, küsimused-vastused. – Kaie Jeeser
Ajaloolised fotod (veebis), erinevad arengud meil ja mujal. MTÜ Eesti Fotopärand. – Vahur Puik

Esitluste failid on peatselt siinsamas kättesaadavad.

Posted on

Fotoajaloo ettekandepäev

Reedel 2. detsembril, 2011 toimus  Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones Eesti 19. saj – 20. saj alguse fotograafia ajaloole pühendatud ettekandepäev.  Sihtrühmaks olid eesti fotopärandi ja fotoajaloo huvilised, professionaalid, kollektsionäärid.

Eesti fotograafia ajalugu on põhjalikumalt uuritud alates 1970. aastatest, kuid siiani on selles mitmeid valgeid laike. Ettekandepäeval tutvustati viimaste aastate uurimusi, mis täiendavad pilti siinsest varajasemast fotograafiakultuurist.

Ettekandepäev toimus ajalooliste fotode näituse “Silmapilkline ülessewõte. Eesti foto 1850-1912” raames. Korraldajaks oli  Tõnis Liibek, päeva modereeris Vahur Puik.

 

ETTEKANDED

Tanel Verk – Kiirfotograafia tekkimine ja areng Eestis

 

Sven Lepa – Tartu fotograafide 1855-1870

 

Kadi Sikka – Alexander Grünbladt

 

Merilis Roosalu – Päewapiltide epikriis

 

Tõnis Liibek – Eestlaste jõudmine päevapiltnike hulka

Vilve Asmer – Fotograaf Andres Saali pärandist Eesti Kultuuriloolises Arhiivis

 

Eero Kangor – Fotode dateerimise metoodikast     PDF

 

Aare Olander – Vanade võttepaikade tuvastamisest Tallinnas. Pildiraamatu “Kadunud vaated. Tallinna muutumine enam kui 400 fotol.” koostamise lugu.

 

Posted on

Näitus: Silmapilkline ülessewõte. Eesti foto 1850-1912

Tuvastamata fotograaf. Tarvastu kihelkonna kooliõpetajad – 1. rida (vasakult): A. Leppik, J. Laosson, H. Wühner, P. Tekkel; 2. rida: A. Rennit, H. Utso, J. Kärik. 1860.aastad. Albumiinfoto aluspapil 21,7x16,6 cm; foto: 14x18,2cm. Foto on kuulunud Õpetatud Eesti Seltsile. Eesti Ajaloomuuseum, F17569.

Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones, 08.10.2011-04.03.2012

Eesti Ajaloomuuseumi ja MTÜ Eesti Fotopärand koostöös valminud näitus on omalaadne ajarännak Eesti fotograafia kujunemisloos alates fotograafia jõudmisest Eestisse kuni kohaliku filmikunsti tekkimiseni.  Näitus annab ülevaate perioodil 1850-1912 tegutsenud olulisematest fotograafidest, nende kõige tähelepanuväärsematest fotodest ning toona kasutatud fotomaterjalidest ja tehnikatest, formaatidest ja vormistusviisidest.

 

Vaata ka virtuaalnäitust: http://silmapilkline.virtuaalmuuseum.ee

Kuraatorid: Tõnis Liibek, Merilis Roosalu; kujundaja: Hannes Praks; projektijuht: Vahur Puik.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu ja paberipood Zelluloos.

Näitus kuulus Tallinna Fotokuu raames Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi.

Vt. lühivideot SIIT

Näituse kajastuse kultuurisaates OP! leiab SIIT