Dagerrotüübi puudutus

176 aastat tagasi, 19. augustil 1839. aastal tutvustati Pariisis avalikkusele esimest laiemalt levinud fotomenetlust dagerrotüüpiat. Hoolimata Eestit külastanud rändfotograafide vilkast pildistustegevusest 18401850. aastatel, on tänaseks siinsete mäluasutuste fotokogudes säilinud vaid 22 sellist fotot.

Dagerrotüüpide lahutamatuks osaks oli nende viimistlus ja vormistus ning tänu sellele on fotod ka suhteliselt hästi tänaseni säilinud. Viimast ei saa öelda aga dagerrotüüpide kohta, mille vormistus on katkine või kaduma läinud. Sellistel dagerrotüüpidel esinevad tugev hõbedakihi oksüdeerumine, pinna määrdumine, sõrmejäljed, kriimustused jm kahjustused. Vormistuse avamist tuli sageli ette, nii soovist plaate lähemalt uurida kui ka nende tuhmunud kujutist puhastada.

Järgnev video näitab, kuivõrd tundlik on dagerrotüüp välistele mõjudele: väiksemgi puudutus võib töötlemata ja vormistamata hõbeplaadilt kujutise minema pühkida. Seepärast tuleb lahtised dagerrotüüp-plaadid ja katkise vormistusega dagerrotüübid fotokonservaatori poolt õhukindlalt sulgeda, et vältida edasisi kahjustusi.

Videos on kasutatud kaasaegset dagerrotüüp-testplaati (fotograaf: Tarmo Virves, 2015).

Dagerrotüübi puudutus from MTÜ Eesti Fotopärand on Vimeo.

Eesti dagerrotüübid

Eesti mäluasutuste fotokogudes leidub 23 dagerrotüüpi, mis on nii sisu kui menetluse ja vormistuse poolest rikkalikuks uurimismaterjaliks. MTÜ Eesti Fotopärand eestvedamisel ja Kultuuriministeeriumi toetusel kaardistati dagerrotüüpide andmed, viimistlus ja seisukord. Tulemused on peagi kõigile fotoajaloohuvilistele kättesaadavad.

Eesti vanimad fotod asuvad järgmistes kogudes:

Eesti Ajaloomuuseum

Järvamaa Muuseum

  1. PM F 22
  2. PM F 23
Rahvusarhiiv
Tartu Linnamuuseum
  1. TM F 479

Eesti Kirjandusmuuseum

  1. EKLA A-37:1254
  2. EKLA B-37:1478
  3. EKLA reg. 1940/28
  4. EKLA A-12:2
  5. EKLA B-85:112

Tartu ülikooli raamatukogu fotokogu

  1. f 169 s 1
  2. f 169 s 2
  3. f 169 s 3
  4. f 169 s 4
  5. f 169 s 5
SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid
  1. HM 1491 Ff

MTÜ Varbla Muuseum

  1. Portree: Vana-Varbla mõisaomanik Gustav Adolf Daniel von Pröbsting (01.11.1824-04.8.1888)

Kirjandusmuuseumi dagerrotüüp lähivaates

Eesti vanima fotopärandi kaardistamise projekt on jõudmas lõpusirgele.  Selle käigus on koondatud info nii Eesti mäluasutuste fotokogudes kui erakogudes leiduvate dagerrotüüpide kohta: kaardistati fotode andmed, vormistus, viimistlus, seisukord ja konserveerimisvajadus. Õige pea avaldatakse Eestis leiduvad dagerrotüübid ka rahvusvahelises andmebaasis Daguerreobase.

Koostöös Archaeovision OÜ-ga pildistati dagerrotüübid RTI-meetodil, mis võimaldab dokumenteerida objekti seisukorra ning tuvastada foto valmistamisele iseloomulikke detaile (sh poleerimisjooned, tootjamärgis, dagerrotüüp-plaadi hõbedasisaldus jms), mida on palja silmaga raske tuvastada. RTI-fotod võimaldavad seega fotokoguhoidjal või konservaatoril tutvuda interaktiivse foto abil objekti seisukorra ja kahjustustega ning vaadelda dagerrotüüpi erinevates valgustingimustes, objekti ennast liigutamata.

Järgnev video annab ülevaate RTI-meetodi kasutusvõimalustest ja peamistest eelistest Eesti Kirjandusmuuseumi dagerrotüübi (EKLA, A-37:1254) näitel. Tegemist on vanima Eesti mäluasutustes leiduva dagerrotüübiga, mis on valmistatud tõenäoliselt 1844. aastal Peterburis. Pildil on tuntud baltisaksa arsti ja loodusteadlase Carl Johann von Seidlitzi (1798-1885) lapsed: vasakul Marie von Seidlitz (1832-1903), keskel Georg von Seidlitz (1840-1917) ja paremal Karl Maria von Seidlitz (1838-1897).

Daguerreotype RTI Screen Capture from Archaeovision on Vimeo.

Eesti dagerrotüüpide kaardistamine

Juuni esimesel nädalal külastasid Hembo, Andres (Archaeovision OÜ) ja Kadi (MTÜ Eesti Fotopärand) Eesti mäluasutuste fotokogusid, et neis leiduvad dagerrotüübid dokumenteerida ja RTI-meetodil üles pildistada. Viie päeva jooksul tutvuti kaheksa fotokoguga Tallinnas, Tartus ja Haapsalus:

  • Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn
  • Tallinna Linnamuuseumi Fotomuuseum
  • Järvamaa Muuseum, Paide
  • Tartu Linnamuuseum
  • Rahvusarhiiv, Tartu
  • Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu
  • TÜ raamatukogu fotokogu
  • Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA

Eesti fotokogudes on seni teadaolevalt säilinud 22 dagerrotüüpi. Suurimad, viiest dagerrotüübist koosnevad kogud asuvad Ajaloomuuseumis, TÜ raamatukogus ja Kirjandusmuuseumis. Projekti raames kaardistati fotode andmed, vormistus, viimistlus, seisukord ja konserveerimisvajadus. Koostöös Archaeovision OÜ-ga pildistati dagerrotüübid RTI-meetodil, mis võimaldab dokumenteerida objekti seisukorra ning tuvastada dagerrotüübi valmistamisele iseloomulikke detaile (sh poleerimisjooned, dagerrotüübi metallplaadi tootja märked jms), mida on palja silmaga raske tuvastada. Teisalt hoiab see ära originaalobjekti käsitsemisest tingitud kahjustusi, võimaldades interaktiivse foto abil vaadelda dagerrotüüpi erinevas valguses, objekti ennast liigutamata.

Rahvusarhiivi dagerrotüübi pildistamine RTI-meetodil. Foto: Benno Aavasalu, 2015

Nii pildid kui kogutud andmed menetluse, viimistluse, vormistuse ja seisukorra kohta edastatakse fotokogudele ning koondatakse ka andmebaasi Daguerreobase. Projekt kulmineerub võrguteaviku avaldamisega 19.08.2015 – päeval, mil dagerrotüüpia menetluse avalikustamisest Pariisis möödub täpselt 176 aastat. Teavik on üheks osaks MTÜ Eesti Fotopärand laiemast eesmärgist kaardistada Eesti vanemat fotopärandit ning on heaks täienduseks juba ilmunud märgkolloodiummenetluse teavikule.

Suur tänu projektis osalenud mäluasutustele!

Eesti dagerrotüüpide kaardistamist toetab Kultuuriministeeriumi muuseumide arendamise programm

Kontakt: MTÜ Eesti Fotopärand, Kadi Sikka / kadi.sikka@gmail.com

Artiklid Eesti dagerrotüüpide kohta ajakirjas Daguerreotype Journal

Projekti “Daguerreobase” raames on ilmunud ajakirja Daguerreotype Journal uus number, millest leiab kolm artiklit Eesti dagerrotüüpidest ja nende kaardistamisest ning lisaks veel põnevat lugemist näiteks meie põhjanaabrite dagerrotüüpide kohta. Eestiga seonduvad järgmised artiklid:
  • Asmer, Vilve. “Daguerreotypes in the photographic collection of the Estonian Literary Museum“, lk 8–13
  • Pagi, Hembo; Miles, James; Uueni, Andres. “Re-illuminating the past: Introduction to Reflectance Transformation Imaging“, lk 14–21
  • Sikka, Kadi. “Mapping Estonian daguerreotypes“, lk 22–23
Viited artiklitele on üleval ka MTÜ Eesti Fotopärand bibliograafia lehel.
Eesti dagerrotüüpide kaardistamine jätkub Kultuuriministeeriumi toetusel ja kulmineerub eestikeelse veebiteaviku avaldamisega. Projekti raames on kavas koondada info Eesti mäluasutuste kogudes leiduvate dagerrotüüpide kohta: kaardistada fotode andmed, vormistus, viimistlus, seisukord ja konserveerimisvajadus. Koostöös Archaeovision OÜ-ga pildistatakse dagerrotüübid RTI-meetodil, millest saab täpsema ülevaate värskest ajakirjanumbrist, lk 14–21.

 

MTÜ Eesti Fotopärand ja Archaeovision OÜ kaardistavad Eesti dagerrotüüpe

Kultuuriministeerium toetas muuseumide arendamise taotlusvoorust MTÜ Eesti Fotopärand projekti “Eesti dagerrotüüpide kaardistamine” 2846 euroga.

Projekti eesmärgiks on dokumenteerida Eesti fotopärandi vanim osa – dagerrotüübid. Tegemist on vanima laiemalt levinud fotomenetlusega, mida tutvustati avalikkusele Prantsusmaal 1839. aastal. Hoolimata Eestimaad suviti külastanud rändfotograafide vilkast pildistustegevusest 1840–50. aastatel, on selliseid ainukordseid kujutisi hõbetatud vaskplaadil – dagerrotüüpe – Eesti fotokogudes praegu teadaolevalt säilinud vaid 23.

Projekti raames on kavas koondada info Eesti mäluasutuste kogudes leiduvate dagerrotüüpide kohta: kaardistada fotode andmed, vormistus, viimistlus, seisukord ja konserveerimisvajadus. Koostöös Archaeovision OÜ-ga pildistatakse dagerrotüübid RTI-meetodil, mis võimaldab dokumenteerida objekti seisukorra ning tuvastada dagerrotüübi valmistamisele iseloomulikke detaile (sh poleerimisjooned, tootja märked jms), mida on palja silmaga raske tuvastada. Teisalt hoiab see ära originaalobjekti käsitsemisest tingitud kahjustusi, võimaldades interaktiivse foto abil vaadelda dagerrotüüpi erinevas valguses, objekti ennast liigutamata.

Kogutud andmed menetluse, viimistluse, vormistuse ja seisukorra kohta koondatakse ka rahvusvahelisse andmebaasi Daguerreobase. Projekt kulmineerub võrguteaviku avaldamisega 19.08.2015 – päeval, mil dagerrotüüpia menetluse avalikustamisest Pariisis möödub täpselt 176 aastat. Teavik on üheks osaks MTÜ Eesti Fotopärand laiemast eesmärgist kaardistada Eesti vanemat fotopärandit ning on heaks täienduseks juba ilmunud märgkolloodiummenetluse teavikule.

Kontakt: MTÜ Eesti Fotopärand, Kadi Sikka / kadi.sikka@gmail.com

Johannes Pääsukese fotodega mobiilirakendus Sift.pics oli Soomes kultuuripärandi taaskasutamise konkursil edukas

Meelelahutuslik ajalooliste fotode kategoriseerimise mobiilirakendus Sift.pics, mille abil saavad kasutajad nn rahvahanke korras täiendada muuseumide-arhiivide kogudes olevate piltide märksõnu, võitis Soome esimesel kultuuripärandi taaskasutamise konkursil Hack4FI – Hack your heritage 2. koha.

Sift.picsi idee kasvas välja praktilisest vajadusest seoses MTÜ Eesti Fotopärand teise rahvahankelise rakendusega Ajapaik.ee, mis kutsub kasutajaid üles märkima ajaloolisi fotosid nende tegemise kohtadesse kaardi peale, et pilte oleks võimalik otsida ja leida sõltumata piltide juures olevatest kirjeldustest, vaid lihtsalt kaardil huvipakkuva koha peale minnes. Seetõttu oleks Ajapaiga jaoks vaja näiteks välja sõeluda pildid, mis on sisevaated, kuivõrd neid on kaardile paigutada keerulisem. Kui pildid on Ajapaigas kaardile märgitud, siis järgmisena oodatakse kasutajatelt vanade fotode ülepildistamist ehk siis enne ja nüüd pildipaaride loomist. Selle tarvis oleks jällegi vaja teada, millised pildid on tehtud maapinnalt ja fotograafidele lihtsalt ligipääsetavad, millised aga mõnest kõrgemast punktist (aknast, tornist).

Selliseid kategoriseeringuid muuseumides-arhiivides olevate piltide juures aga enamasti ei ole, sestap otsustatigi luua meelelahutuslik mobiilirakendus, mille abil on ühelt poolt võimalik sirvida ajaloolisi fotosid, teiselt poolt aga lihtsate ikoonidega tähistatud kahetiste otsuste abil pilte klassifitseerida. Lisaks eespool nimetatud valikutele (interjöör või eksterjöör, vaatepunkt maapinnal või vaatepunkt kõrgemal) on valikus veel nt üldplaan või suur plaan, üks inimene või rohkem, poseeritud või loomulik foto jmt. Iga küsimuse juures on võimalik osutada, kui see konkreetsele pildile ei sobi (nt inimesteta pildi juures küsimus inimeste arvu kohta pildil).

Kui pildid on sellisel moel märgendatud, siis on nt võimalik välja sorteerida linnalisi tänavavaateid, millel pole ühtegi inimest, või hoopiski pilte maaelust, kus on palju inimesi peal, ehk siis on lihtsamalt võimalik pilte hulgakaupa mingite põhiliste omaduste järgi otsida.

IT-valdkonnas ja iduettevõtluses on nn häkatonid hästi levinud (Eestis nt Garage48 üritustesari), üha enam toimub maailmas ka digiteeritud kultuuripärandi taaskasutamisele pühendatud võistlusi. Soomes lõppes eelmisel nädalal just esimene seesugune konkurss Hack4FI – Hack your heritage. Võistlus algas häkatoninädalavahetusega veebruari alguses, misjärel oli osalejatel veel 6 nädalat aega oma ideede edasiarendamiseks. Sift.pics saavutas konkursil 2. koha ning žürii hinnangul eristus just selle poolest, et kasutab kultuuripärandit sellisel moel, mis pärandit andmetega rikastades loob paremaid võimalusi hilisema taaskasutamise jaoks.

Sift.picsis, mida eesti keeles võiks nimetada pildisõelaks, on hetkel 2 albumit ajalooliste fotodega: 1129 Johannes Pääsukese fotot (sh mõned pildid ka Pääsukesest endast) ning 920 ülesvõtet Pääsukese kaasaegse, soome naisfotograaf Signe Branderi loomingust. Pildid pärinevad Eesti Rahva Muuseumi ning Helsingi Linnamuuseumi kogudest ning on rakendusse jõudnud vastavalt muis.ee ja finna.fi portaalidest. Rakenduses on iga pildi juurest võimalik minna ka pildi lehele nimetatud portaalides. Kasutajad võivad pilte sirvides teistest rohkem meeldinud fotodele ka järjehoidjaid panna ehk pilte lemmikuks määrata, isikustamata kujul annab seegi muuseumidele lisainformatsiooni, millised pildid kasutajatele rohkem meeldivad.

Sift.picsi hakkab lisanduma pildimaterjali nii eesti muuseumide kogudest kui ka nt Europeanast jt digipärandi portaalidest.

Sift.picsi android-rakendus jõudis Google Play Store’i laupäeval, 28. märtsil.

 

Kontakt:
Vahur Puik

50 34 241

Ajapaik.ee

Sift.pics

Video “Hõbe”

Päewapildi projekti raames on toimunud nii õpitoad kui ilmunud teavik. Viimase täiendusena on valminud video, mis võtab projekti kokku, näidates, kuidas toimus pildistamine poolteist sajandit tagasi.

175 aasta eest, 1840. a, teatas Tallinna kaupmees Johann Martinsen, et müüb dagerrotüüpia-aparaati. See on esimene teade fotokaamera jõudmisest Eestimaale. Alanud oli hõbeda-ajastu: kuni digifoto võidukäiguni moodustus fotograafiline pilt peamiselt just hõbeda kaasabil. Videos “Hõbe” kohtub ajalooline fotomenetlus – ambrotüüpia – uusima videotehnoloogiaga. Neid kahte pildi jäädvustamise meetodit eraldab 160 aastat.

Märgkolloodiummenetlusel valmistatud pildistuste (ambro- ja ferrotüüpide ning klaasnegatiivide) kultuuriajalooline väärtus on suur, kuna neile on jäädvustatud ühed vanimad ülesvõtted siinsetest paikadest ja inimestest, piltide valmistamisel oli käsitöö osatähtsus veel suur, ning neid on Eestis teadaolevalt väga vähe säilinud. Kuigi märgkolloodiummenetlus oli 19. saj II poolel laialt levinud, on näiteks ambrotüüpe Eesti fotokogudes teadaolevalt vaid veidi alla 20. Menetluse ajaloo, valmistamise ning Eesti fotokogude ambro- ja ferrotüüpide kohta saab lähemalt lugeda TEAVIKUST.

Videos esitleb Tarmo Virves ambrotüübi valmistamise etappe, sh kolloodiumemulsiooni klaasile valamist, valgustundlikuks tegemist, säritamist, ilmutamist, kinnitamist, pesemist ja lakkimist. Portreteeritav Andres Kõpper jäädvustub nii analoogselt ambrotüübile kui digitaalselt videokaamera mälukaardile. Kuidas tal see õnnetus, saab näha videost.  

Täname: Tarmo Virves, Andres Kõpper, Heiko Sikka, Helen Takkin, Kadi Sikka, Käty Tarkpea, Karlis Jaunzems, Cineunit OÜ, Saksavalgus OÜ, Alasti Kino OÜ!

Video valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ning Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond.

Põnevat vaatamist,

MTÜ Eesti Fotopärand

Hõbe from MTÜ Eesti Fotopärand on Vimeo.

Märgkolloodiummenetluse teavik

Lisaks 2014. aasta novembris toimunud praktilistele õpitubadele, kus esitleti ambro- ja ferrotüüpide valmistamist, on Päewapildi õpetuse projekti raames MTÜ Eesti Fotopärand kodulehel avaldatud uhiuus veebiteavik, mis tutvustab rikkalike illustratsioonide abil märgkolloodiummenetlust ning Eestis säilinud ambro- ja ferrotüüpe.

Teaviku koostajad on Kadi Sikka ja Merilis Roosalu, kujundaja Kristo Kooskora. Siinsete ambro- ja ferrotüüpide kaardistamisel olid suureks abiks Eesti mäluasutuste fotokoguhoidjad.

Aitäh Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Järvamaa Muuseum, Rahvusarhiivi ajalooarhiiv, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Tallinna Linnamuuseumi Fotomuuseum, Tarmo Virves, Andres Kõpper, Indrek Ilomets, Helen Volber!

Teaviku ilmumist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.

Lugemiseks kliki pildil või vaata bibliograafiat.

 

 

 

 

 

 

Head lugemist,

MTÜ Eesti Fotopärand

Päewapildi projekti raames valmib peagi video

Lisaks juba novembris toimunud õpitubadele valmib “Päewapildi õpetuse” projekti raames video, mis esitleb ambrotüüpide valmistamist. Lõpptulemust on peagi oodata, seniks aga väike sissevaade ühte võttepäeva.

* Aitäh Heiko, Tarmo, Andres, Taavi, Käty! Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ning EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond