Eesti Fotopärand

MTÜ Eesti Fotopärand eestvedamisel ja Kultuuriministeeriumi toetusel kaardistati Eesti dagerrotüübid, eesmärgiga tutvustada meie vanimat fotopärandit, asetada see Euroopa konteksti ning juhtida tähelepanu dagerrotüüpide tuvastamisele ja säilitamisele. 

Vanimat laiemalt levinud fotomenetlust – dagerrotüüpiat – tutvustati avalikkusele esmakordselt 19. augustil 1839. aastal Pariisis. Teade pöördelisest leiutisest jõudis ajakirjanduse vahendusel üllatavalt kiiresti ka siinsete inimesteni. Hoolimata Eestit külastanud rändfotograafide vilkast pildistustegevusest 1840.–1850. aastatel, on Eesti mäluasutuste fotokogudes säilinud aga vaid 22 sellist fotot.

Projekti raames pildistati dagerrotüübid üles RTI-meetodil ja kaardistati fotode andmed: sh sisu, menetlus, viimistlus, vormistus ja seisukord. Kogutud info põhjal on avaldatud eestikeelne veebiteavik “Dagerrotüüpia“, mis näitab, kuivõrd mitmekesine ja huvitav on Eesti dagerrotüüpide kollektsioon, hoolimata väiksest hulgast. Teavikus on esindatud Eesti vanimad fotod, teiste seas näiteks Fr. R. Kreutzwaldi ja Seidlitzite perekondi kujutavad dagerrotüübid.

Koostöös Archaeovision OÜ-ga pildistati dagerrotüübid RTI-meetodil, mis võimaldab dokumenteerida objekti seisukorra ning tuvastada dagerrotüübi valmistamisele iseloomulikke detaile (sh poleerimisjooned, tootjamärgis, retušš jms), mida on palja silmaga raske tuvastada. Teisalt hoiab see ära originaalobjekti käsitsemisest tingitud kahjustusi, võimaldades interaktiivse RTI-foto abil vaadelda dagerrotüüpi erinevas valguses, objekti ennast liigutamata. Sellest, milliseid võimalusi pakub RTI-meetod dagerrotüüpide uurimisel, saab ülevaate Kirjandusmuuseumi dagerrotüübi näitel valminud videost.

Lisaks on kogutud info tõlgitud inglise keelde ja sisestatud rahvusvahelisse andmebaasi Daguerreobase, mis koondab andmeid Euroopa dagerrotüüpide kohta. Eestiga seotud (sh erakogudesse kuuluvad) dagerrotüübid leiate andmebaasist, kui kirjutate väljale “Browse” otsingusõnaks “Estonia“. Eesti dagerrotüüpe tutvustavad artiklid ilmusid ka ingliskeelses ajakirjas “Daguerreotype Journal“.

Aitäh fotokogude töötajatele, kes olid dagerrotüüpide kaardistamisel suureks abiks!

Täname: Eesti Ajaloomuuseum, TLM Fotomuuseum, Tartu Linnamuuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Järvamaa Muuseum, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Tartu Ülikooli raamatukogu, Rahvusarhiiv, EVM Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskus Kanut, Archaeovision OÜ, Indrek Ilomets, Igor Kontsov, Kurmo Konsa, Vilja Sillamaa, Jaan Lehtaru, Kultuuriministeerium.

Rohkem infot projekti tulemuste kohta leiab MTÜ Eesti Fotopärand kodulehe postitustest.

176 aastat tagasi, 19. augustil 1839. aastal tutvustati Pariisis avalikkusele esimest laiemalt levinud fotomenetlust – dagerrotüüpiat. Hoolimata Eestit külastanud rändfotograafide vilkast pildistustegevusest 1840–1850. aastatel, on tänaseks siinsete mäluasutuste fotokogudes säilinud vaid 22 sellist fotot.

Dagerrotüüpide lahutamatuks osaks oli nende viimistlus ja vormistus ning tänu sellele on fotod ka suhteliselt hästi tänaseni säilinud. Viimast ei saa öelda aga dagerrotüüpide kohta, mille vormistus on katkine või kaduma läinud. Sellistel dagerrotüüpidel esinevad tugev hõbedakihi oksüdeerumine, pinna määrdumine, sõrmejäljed, kriimustused jm kahjustused. Vormistuse avamist tuli sageli ette, nii soovist plaate lähemalt uurida kui ka nende tuhmunud kujutist puhastada.

Järgnev video näitab, kuivõrd tundlik on dagerrotüüp välistele mõjudele: väiksemgi puudutus võib töötlemata ja vormistamata hõbeplaadilt kujutise minema pühkida. Seepärast tuleb lahtised dagerrotüüp-plaadid ja katkise vormistusega dagerrotüübid fotokonservaatori poolt õhukindlalt sulgeda, et vältida edasisi kahjustusi.

Videos on kasutatud kaasaegset dagerrotüüp-testplaati (fotograaf: Tarmo Virves, 2015).

Dagerrotüübi puudutus from MTÜ Eesti Fotopärand on Vimeo.