Päewapildi projekti raames on toimunud nii õpitoad kui ilmunud teavik. Viimase täiendusena on valminud video, mis võtab projekti kokku, näidates, kuidas toimus pildistamine poolteist sajandit tagasi.
175 aasta eest, 1840. a, teatas Tallinna kaupmees Johann Martinsen, et müüb dagerrotüüpia-aparaati. See on esimene teade fotokaamera jõudmisest Eestimaale. Alanud oli hõbeda-ajastu: kuni digifoto võidukäiguni moodustus fotograafiline pilt peamiselt just hõbeda kaasabil. Videos “Hõbe” kohtub ajalooline fotomenetlus – ambrotüüpia – uusima videotehnoloogiaga. Neid kahte pildi jäädvustamise meetodit eraldab 160 aastat.
Märgkolloodiummenetlusel valmistatud pildistuste (ambro- ja ferrotüüpide ning klaasnegatiivide) kultuuriajalooline väärtus on suur, kuna neile on jäädvustatud ühed vanimad ülesvõtted siinsetest paikadest ja inimestest, piltide valmistamisel oli käsitöö osatähtsus veel suur, ning neid on Eestis teadaolevalt väga vähe säilinud. Kuigi märgkolloodiummenetlus oli 19. saj II poolel laialt levinud, on näiteks ambrotüüpe Eesti fotokogudes teadaolevalt vaid veidi alla 20. Menetluse ajaloo, valmistamise ning Eesti fotokogude ambro- ja ferrotüüpide kohta saab lähemalt lugeda TEAVIKUST.
Videos esitleb Tarmo Virves ambrotüübi valmistamise etappe, sh kolloodiumemulsiooni klaasile valamist, valgustundlikuks tegemist, säritamist, ilmutamist, kinnitamist, pesemist ja lakkimist. Portreteeritav Andres Kõpper jäädvustub nii analoogselt ambrotüübile kui digitaalselt videokaamera mälukaardile. Kuidas tal see õnnetus, saab näha videost.
Täname: Tarmo Virves, Andres Kõpper, Heiko Sikka, Helen Takkin, Kadi Sikka, Käty Tarkpea, Karlis Jaunzems, Cineunit OÜ, Saksavalgus OÜ, Alasti Kino OÜ!
Video valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ning Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond.
Põnevat vaatamist,
MTÜ Eesti Fotopärand
Hõbe from MTÜ Eesti Fotopärand on Vimeo.