176 aastat tagasi, 19. augustil 1839. aastal tutvustati Pariisis avalikkusele esimest laiemalt levinud fotomenetlust – dagerrotüüpiat. Hoolimata Eestit külastanud rändfotograafide vilkast pildistustegevusest 1840–1850. aastatel, on tänaseks siinsete mäluasutuste fotokogudes säilinud vaid 22 sellist fotot.
Dagerrotüüpide lahutamatuks osaks oli nende viimistlus ja vormistus ning tänu sellele on fotod ka suhteliselt hästi tänaseni säilinud. Viimast ei saa öelda aga dagerrotüüpide kohta, mille vormistus on katkine või kaduma läinud. Sellistel dagerrotüüpidel esinevad tugev hõbedakihi oksüdeerumine, pinna määrdumine, sõrmejäljed, kriimustused jm kahjustused. Vormistuse avamist tuli sageli ette, nii soovist plaate lähemalt uurida kui ka nende tuhmunud kujutist puhastada.
Järgnev video näitab, kuivõrd tundlik on dagerrotüüp välistele mõjudele: väiksemgi puudutus võib töötlemata ja vormistamata hõbeplaadilt kujutise minema pühkida. Seepärast tuleb lahtised dagerrotüüp-plaadid ja katkise vormistusega dagerrotüübid fotokonservaatori poolt õhukindlalt sulgeda, et vältida edasisi kahjustusi.
Videos on kasutatud kaasaegset dagerrotüüp-testplaati (fotograaf: Tarmo Virves, 2015).